kolmapäev, 16. juuli 2008

10 - Kaelkirjakud - Joonas



Siin on minu seekordne panus. Ülesanne oli väga raske ja seetõttu ka minu esimene hilinemine blogis. Ja nagu näete - hiilisin ülesandest ka parajalt palju kõrvale :) Andestust.

Esimese pildi puhul läksin oma mugavus-brushpen-tsoonist välja - kasutasin üle pika aja hoopis sulge. Eks ta keerukas ja kohmakas alul ole, kuid üritan kätt ka ses vallas soojemaks saada edaspidi. See blogi on hea koht katsetamiseks.

Samuti katsetasin seekord eksperimendi korras joonistuskilel töötamist. Kopeerida oli hea, kuid tavalisel paberil+valguslaud kombinatsioonil on minu silmis siiski eeliseid - sule/pintsli joon kuivab rutem, puhas pilt on paremini vaadeldav ja skännimisel ei jää joone ümber hallikas blur (Ivar, kuidas sa sellest lahti saad?).

2 kommentaari:

meelis ütles ...

sinu piltides, Joonas, on alati mingi mõnus positiivne energia ja paras annus kiiksu mis mulle väga meeltmööda on:-)
(Muideks, ka Disney vanad kuldaja animaatorid ütlesid alati tööd alustades: Make a positive statement, hea lähtekoht iga uue töö alustamiseks!)

Seekordne ülesanne oli raske aga oma pisukesele möödahiilimisele vaatamata on su tööd kenasti õnnestunud ning ka su joonistusstiil muutunud vabamaks ja hoogsamaks.
Pisukest raskust tekitas esimese hooga minu jaoks teemade identifitseerimine, ehk siis ise oleksin emotsiooni unisuses ja rõõmus rohkem pushinud: unine kostüümitüdruk mõjub pigem vihasena või mornina, (seda mitta ainult näoilmes vaid kogu kehahoiakus), ja rõõmsal kaelkirjakul oleks selgust luua aidanud lahtine siluetis hästi välja joonistuv suu.
Ka on rõõmupoisi värvid tugevas vastuolus ta emotsiooniga (oma pildis pushisin selle meelega ja rõõmuga üle :-)), joonistuslikult oleks tark ka ta esijalgade vahele vahe jätta (clear silhuette) ja tagajalgade anatoomia korra üle vaadata.
Vihane trofeetopis: ainuke mis selles töös looma liigi tuvasatmisele tublisti kaasa aitaks oleks ta pikk- pikk kael.
Aga muidu veelkord - hääd positiivses tööd ja mõtted!!

Ivar ütles ...

Esimene pilt tuletab mulle meelde mu pinginaabri pisipõnni sünnipäeva. Ei, mitte sellepärast, mis põrsal kaisus, lihtsalt seda on mitu aastat jutti külastanud mingid lastelõbustajad. Seekord oli kloun, aga aasta eest mingi roheline sombreeroga asi ja mesilane, 2006 karu ja lepatriinu ning enne seda lehm ja tiiger. Pilt võiks vabalt kujutada seesuguste professionaalide tööpäeva lõppu...

Mul on selline tunne, et Joonasel on käsil mingi, ütleme viisakalt, "mittekommertsiaalsete" värvide periood. Sama ka piraadipildis... Natsa nagu tahaks mingit positiivsemat vaibi.
Kui mõtlen, saan aru, et ilmselt on keskmine elukas must-valge filmi Chaplin. Kuigi värv teeb ta väga eeslisarnaseks. Ausalt öeldes võttis ka aega, enne kui aru sain, et loom ei ole rehvitud mingi konksu otsa rippuma vaid see on jalutuskepp, mida ta keerutab...
Ma oleks joonistanud kogu poosi selja tagant, kk ühel esijalal seismas, kepp teises esikäes ja tagajalad ühele poole viltu. Muuseas, siin on sama liigse sümmeetria asi, mida keegi vist ka nunnunduse pildis mainis. Ohh, ma olen kuidagi kriitiline täna öösel.