kolmapäev, 15. aprill 2009

48 - Vana maja - meelis



sarnaselt Elinaga sokutan minagi siia ühe pildikese viimatisest projektist: lasteraamatust, mille illustreerimisele õla alla panin.

Alul oli see maja rohkemate vanaaegsete detailidega aga trükiformaadi muutudes tuli lihtsustada ning üht-teist ära jätta.
Joonistatud ja värvitud digilauaga, ning et tegu oli kahevärvitrükiga, seadsin enese jaoks limiidi: tegin paleti ainult neljast värvitoonist (ehk siis ühe värvi erinevad hele-tumedusastmed plus must) ja kasutasin kõigeks vaid kahte brushi; pintseljamat ja rasvakriidisemat.

Raamat peaks trükivalgust nägema millalgi juuni alguses ja kõik pildid said sinna tehtud sarnases lihtsas ja pisut lohakas võtmes.

4 kommentaari:

Ivar ütles ...

Ilus pilt, loodan, et tulevane raamat on seesuguseid täis!
:-)

Mõnus lakooniline stiil ja paari joonega tehtud hoopis erinevad inimtüübid, see on midagi, mida ma ise ei oska.

Kui norida, siis ehk oleks selle säbrubrushiga saanud aknaaukude sisu seinast erinevalt markeerida, ülemisele, kinnisele aknas näiteks kardinatena vms. Ma ise oleks jätnud ära selle vasakpoolse rohelise joonega tehtud varju ja ka pilve - muu kontuur on kõik must ja see natsa häirib. Pilve oleks ju saanud joone asemel spiraalsete-ringjate säbrupindadega teha, oleks tulnud hopis ilusam.

On sellest kahe-värvi piirangust veel midagi kirjutada? Kas eri piltidel on erinev lisatoon või on kogu raamat nende kahe värviga? Ehk siis trükitud musta ja mingi spetsiaalselt selle jaoks toonitud trükivärviga? (Mulle küll tundub, et värve on ju rohkem, need lihtsalt kõik sarnased rohelised.)

meelis ütles ...

Nõus su kriitikaga, Ivar, nagu peaaegu alati!

Üldiselt tegin enesele neid pilte illustreerides kohustuseks MITTE liiga palju ühe pildi kallal nokitseda, ei neid joonistades ega ka värvides. Sellest ka mõned hooletusvead mida pikaajalisel timmimisel SAANUKS paremaks ajada, nõus. (Samas teades oma temperamenti ei ole ma maailma suurim timmija, pigem rohkem ühe hingetõmbe mees:)
Kuna ma olen trükinduses täielik võhik ei oska sulle sellest kahevärvitrükist midagi tarka kosta, perekond Joonased teab kindlasti kauaaegsete tegijatena neist asjust rohkem rääkida. Tean ainult, et see valitud roheline toon (mis raamatus tuleb ilmselt tiba teisem kui see siin) on tumedamate varjundite saamiseks segatud mustaga, ning heledamate toonide puhul on see trükitud hõredamalt, andes tulemuseks seega heledama tooni. Ehk siis sõltuvalt mitu protsenti musta ja mitu valget on sajaprotsendisel põhitoonil juures määrab ära värvi heletumeduse ja tonaalsuse.

Joonas ütles ...

Kuid kui sul on olemas kirjastaja poolt trükiettevalmistaja, siis pole värvidega ilmselt probleemi. Toon saab küll pisut teine, kuna ta asendab su värvi mõne olemasoleva Pantone tooniga (piiratud hulk rohelisi), kuid hele-tumeduse astmed peaks säiluma. Hoia aint kindlasti taust ja joon lahus eraldi kihtidel.

Pilt on vahva, kerge "poolikus" ei häiri, pigem intrigeerib silma. Võibolla võiks aint maapinna otsa ära lõigata sujuvamalt (kui see just lehest välja ei lähe)?

aare ütles ...

Pantone puhul on see hea, et värvi intensiivsus on täiesti midagi muud kui CMYK st. traditsioonilise neljvärvi tryki puhul. Tihtipeale sööb CMYK ära intensiivsed rohelised ja puhast oranssi on väga raske saavutada.
Heletumedused säiluvad, sest värvid on ju midagi sellist 100%, 50% ja 25%. Aga nagu Joonas juba mainis, kui must on samal layeril, siis - ai, ai.