pühapäev, 12. juuli 2009

57 - Tuukani ja marabu pulm

Kiire, pühapäevalõunane ja loodetavasti lõbus loomapilt. Kui aus olla, siis joonistades ma varutud reference-pilte ei piilunudki, otsisin need uuesti ette alles peale skännimist kui värvimiseks läks. Bioloogilisest küljest on siin võetud mõningaid vabadusi, aga nii tundus hetkel õige.

Originaalidee oli joonistada käesuudlust, see aga kiskus kiiva, kuni tuukan omandas hoopis mingi švipsis onkli olemuse... Nii ongi ülalnähtav variant siiski järgmisel päeval tehtud kerge digimanipuleeringu ja -nihutamise tulemus. Allpool on originaalid.

Penteli 0,5 mm punase (ja vajadusel kustutatava!) täitepliiatsi joon ja brushpen Cansoni 250 G/m2 A4 koomiksipaberil, pluss digitaalne värv Photoshopis.

7 kommentaari:

meelis ütles ...

Väga hea, Ivar, suvi on sulle hästi mõjunud!!!
Torukübar Tuukani peas ja teod pruudi loori hoidmas on superhea mõte, need varastan sult kindlasti kui ise kunagi selle pildi kallale asun! Ainuke mida ma ei näe on sõrmus peiu sõrmede vahel, sest seda ta ju noorikule sõrme torkab..? Või ei..??
Hea mõte on ka anda tilluke läbilõige tööprotsessi erinevatest etappidest, ilmselt teen ka seda ise kunagi kindlasti!

Ivar ütles ...

Thanks!
See pilt on ilmselt minu blogipiltidst üldse kiireim - kui varasem settimine, fotode uurimine ja mõttetöö kõrvale heita, siis valmis see ühes jutis pühapäeva pärastlõunaga.

Heal meelel jätakski ta rekordit hoidma, kuigi juba nüüd, ööpäev hiljem, on paar asja, mis muutmist vääriks.

Marabu on hea. Mis tigudesse puutub, siis see oli väga äkiline ja spontaanne mõte. Algul joonistasin roosiõied, siis aga meenus mu hetke über-raamat "Billy Brouillard", kus ühel plikal just selline tigupärg peas. Nii, et - kahjuks pole see algselt minu idee...
Elukaaslane muidugi ütles õhtul, et loor oleks ju võinud olla ämblikuvõrgust. Mis ka eriliselt tobe, et kohe ja ise selle peale ei tulnud...

Tuukan on probleemsem. Jah, sõrmus puudu, vaatasin ka ise õhtul värskema pilguga. Noka silueti puudumine ka häirib, see ongi põhiline ebakõla siin pildis, minu jaoks vähemalt. Idee oli tegelikult hoopis käesuudlust joonistada, aga eks sa katsu joonistada siukest hiigelnokka "pruntsuuna", midagi ei tule välja... Ja siis keeras ta üldse mingiks švipsis onkliks ära. Lilla nokk omandas ka tähenduse, kuigi algselt ei tahtnud ma seda lihtsalt tavapäraselt mustaks värvida ja vaatasin toone mingilt tavalisest värvilisemalt tuukaniliigilt.

Muuseas, too visandipliiats on skännimise seisukohalt superhea, RGB punasesse kanalisse ei jää sellest jälgegi! Kui ei usu, võtke visand Photoshopis lahti ja vaadake ise.

meelis ütles ...

Jah, Ivar, käesuudlust siit ise välja ei lugenud....
Kui lugu nii, tulnuks see liikumisse (ehk siluetti) joonistada, a'la mees kummargil naise käe poole alla liikumas, kogu "line of action" olnuks siis suunaga alla. Pruntsuu iseenesest pole grotesksel joonistusel ka nokaliste puhul probleem, vaata mis nad kasvõi Donaldi nokaga tegid, kui see OOO või UUU pidi ütlema, keeravad "huuled" torusse ja korras. Suu- ehk noka eraldusjoon sel juhul maha (ja sinu pildi puhul kindlasti ka poolavatud naerusuu:-)

Ivar ütles ...

Jah, too joomane "naerusuu" paningi algmõttele viimase põntsu.

Igatahes tegin kiire manipulatsiooni ja nüüd on nähtaval ka eraldatud olevustega versioon. Imelik kusjuures, aga ka pilgujooned klapivad sedaviisi paremini kokku...

meelis ütles ...

nii, Ivar. Nüüd on pilt ka minu poolt "apruuvitud" ja läheb sinu piltide pingereas esikolmikusse!
(Ja tänud ka kõigile teistele, kes viitsivad hapukurgihooajal siia ikka pilte postitada!)

Joonas ütles ...

Kiirus on asjale kasuks tulnud või siis oled omandamas kõrgemat vilumust :) "Lahutatud" paarike on parem tõepoolest, käsitööna valminud tekstuursed pinnad ja värvid on head.
Paarike on muidu väga hästi sobiv, kuna mõlemad on kergelt räsitud ja paadialuse moega.

. ütles ...

nõustun siin teistega,joonistuslikult kindalsti üks sinu parimaid pilte!