kolmapäev, 19. oktoober 2011

148 - Värviraamat

Praktika näitab - nii otsingute statistika kui isiklik vastukaja - et tihtipeale otsitavad inimesed interneti illustratsioonipaikadest selliseid pilte, mida pisipõnnid ise ära värvida saaksid. Ehk siis pilte, milles ainult kontuur ja mida oleks võimalik ise välja printida ja lapsele vaikseks ajaviitmiseks ette sööta.

Eks selliseid joonistusi otsitakse ka Joonistajate blogist. Seepärast ongi nüüd järgmiseks pilditeemaks "Värviraamat". Lahti seletatuna tähendab see seda, et antud teema alla sobivad pildid, mis tõepoolest koosnevad ainult joontest ja mis ka sobiksid just nimelt lastele värvimiseks.

(Loomulikult on meeletult vaimukas ja saaks roppu moodi nalja kui selle teema alla midagi sobimatult postitada. Ma isegi ei imestaks kui nii juhtub, aga eks see ole igaühe enda asi.)

Pildid peaksid olema nii suured, et neid annaks mõistliku kvaliteediga välja trükkida. Pikselmõõtudelt hiiglaslikuks ei tasu ka minna, aga päris pisike pilt lihtsalt ju ei toimiks. Kuna tegemist ei ole "päris" pilditeemaga, siis võib vabalt aluseks võtta mõne varasema, mis veel tegemata. Ja miks mitte postitada lisaks mustvalgele tolle teise kasutatud teema alla ka värviline variant?

Pildipäev on kahe nädala pärast, 1. novembril, mis taaskord teisipäev.

12 kommentaari:

osaline ütles ...

Kärsitu ootaja. Pikapäevaõps. :)

Ivar ütles ...

Värvimishuvilised võiksid siinkohal muidugi ka avamust avaldada, milline võiks üldse üks asjalik värviraamat olla (ja milline kindlasti mitte olla). Piltide teemadeks võib ka vabalt pakkumisi teha, ehk keegi leiab inspiratsiooni! Või siis tellida mõne varasema blogipildi värviraamatuversiooni...
Ühesõnaga - kajage vastu!
:)

Mattias Mälk ütles ...

Hmm, mida ma vastu kajaks - hää mõte ju ja kuulub lihtsalt tegemisele. Ma näiteks teen praegu ühe uue Põssa Polli mängu jaoks pildimaterjali, mis idee poolest peaks värviline olema, aga tööprotsessi kujundan nii, et mul jääks alles ka puhta musta joonega variandid, mida saaks pärast värvi-ise piltidena kasutada.

A4 ütles ...

oii, see kaanepilt siin!!! kuigi ma värviraamatuid eriti ei värvidnud oli see pilt kusagile sööbinud ja no ikka täitsa elamus seda jälle näha
! kas sul on sisu ka alles?

A4 ütles ...

ma arvan, et heaks mõtteaineks oleks sealt veel paari lehte näiteks tuua

Ivar ütles ...

Mul isiklikult on Virumaises vanematekodus selle sarja raamatuid ilmselt päris mitmeid alles, kõigis tõenäoliselt natuke värvipliiatseid kasutatud. See illustratiivne kaanepilt on küll kahjuks googeldatud.

Ivar ütles ...

Ma ei peaks ehk siin järgnevat üldse kirjutama - pole selleks volitusi... aga kui üks kirjastus maksab ikka värviraamatu autorile honorari 2 eurot pildi/lehekülje kohta, siis ei oska kohe asja isegi kommenteeridagi. Uskumatu ülbus.

See number on siis pärit reaalsest Eesti elust, peldik-kirjastuse nime ma siinkohal kirja ei pane (kuigi te ilmselt kõik teate seda nime).

Anonüümne ütles ...

Ei tea seda kirjastust, aga oleks huvitav teada, sest no 2euri on ikka masendav küll. Läheks kohe poodi ja vaataks neid raamatuid. Noortele hoiatuseks, et odavalt end ei müüks, aga muidugi ka ise rohkem pingutaks piltidega.

Ivar ütles ...

Jah, iga pakkumist ei tasu lihtsalt vastu võtta, palk peaks ikka töö ja vaeva vähegi kompenseerima. Eriti veel, kui tahetakse midagi tasuta saada, et siis sellega ise raha teha.

Draw! blogis (blog.draw.ca) oli just selleteemaline post, kus kirjutati Moleskine-nimelise kuulsa sketchbooki-firma võistlusest, kus tahetakse endale tasuta uut logo saada. Ja sellest, et seesugune käitumine tuntud firma poolt on lihtsalt lubamatu.

Olen päris palju jälginud honorariteemalisi vestlusi popskulptuuri ehk garage kiti foorumites. Selles vallas on igatahes heaks tavaks see, et kolmandik raha makstakse töö tellimisel, kolmandik siis kui kuju prototüüp valmimas ja kolmandik peale valmis asja üleandmist. (Tellija riskib rahaga, tegija oma aega ja materjale kulutades.) Ja loomulikult - ei mingeid tasuta töid a la "me teeme su vastutasuks kuulsaks", "saad endale portfooliosse huvitava asja", "edaspidi tuleb palju huvitavaid tasuvaid tööotsi" jne.

Eks siin Eestis võiks ka need ajad juba möödas olla, kus keegi tahab teisi ülbelt ära kasutades rikkaks saada. Antud juhul on siis tegu raamatuga, mille tiraaž tõenäoliselt tuhandetes. Ja kaane järgi otsustades on selle raamatu joonistuslik pool igatahes silmatorkavalt üle Eesti keskmise.

Anonüümne ütles ...

olen juba varem mõelnud, et kas oleks väga imelik eesti illustraatorite käest küsida, mille alusel nad oma honorare küsivad, mis vahemikus need keskmiselt on ja muud seonduvat.
ise olen tihtipeale dilemma ees, kui tasu määramise kohta küsitakse. kunagi mingil koolitusel keegi tark disainiguru ütles, et kaval on alati küsida illustratsioonidele müõeldud eelarvet, sest enamasti on see olemas.
ja tihtipeale (just kirjastustega töötades), saadetakse sulle lihtsalt leping, kus on kirjas summad-kuupäevad ja sinu asi on lihtsalt alla kirjutada.

et tegelikult olekski huvitav teada kuidas asi käib? ja kas tasub end kõrgelt hinnata või leppida "ajad on praegu sellised" vabandusega ja end nö odavalt müüa. ja kust lähevad piirid?

ehk kogenumad oskavad head nõu anda.

Elina ütles ...

Honorari küsimise puhul tasuks kindlasti silmas pidada, et kuna vabakutselisel illustraatoril tihtilugu pensionisambaid ega tervisekindlustust pole,siis honorari eest võiks viimased 25 aastat oma elust kenasti ikka ära kindlustada.(Alternatiivina võib endale palju lapsi soetada, lootuses, et nei on kahju sul vanaduspõlves nälga surra lasta). Kõige parem on endale siiski endale rikas mees või naine muretseda, kes võimaldaks ilma drastiliste tagajärgedeta sellise armsa ja ülla hobiga tegeleda. Tark illustraator läheb reklaamibüroosse või Playtechi tööle ja mõni natuke veel nutikam ja andekam tõmbab Eestist üldse uttu. Natuke lollim illustraator, kellel on ka vaene mees ja kes pole eriti andekas, peab viimases hädas lihtsalt usklikuks hakkama ja taevamanna peale lootma jääma. Üldiselt Eesti illustraator võiks ikkagi lõpuks aru saada, et asjad on viimased 20 aastat üsna kehvasti läinud ja enesereklaam on illustraatorile siiski kõige suurem ja parem kiitus. Ja ta saab oma pilte ikkagi trükitult näha ja kaks autorieksemplari ka :)

Anonüümne ütles ...

autš :D
hea vastus!

ja tulevad tuttavad ette need playtechi tööle minemised ja välismaale kolimised (õnneks/kahjuks mitte mu enda puhul, ju olen too viimane variant, kellele meeldib kui lasteraamatud on ilusad ja saab sõpradele paar tasuta raamatud jagada :p)

oh well.. (: