Sellest saab vist iga väike lapski aru, et need päris koletised pole kunagi saba ja sarvedega. Siin siis väike kaunitari ja koletise juhtum küüliku seisukohalt.
kolmapäev, 17. september 2008
18 - Kaunitar ja koletis- Elina
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
arvan siiski, et päris väike laps, kellel veel emotsionaalne kogemustepagas välja kujunemata lähtub hea-halva äratundmisel siiski välisest ja visuaalsest. Ehk siis - päris väike laps ei pruugi aduda seda "koletist" keda oma pildil kujutad. Aga see selleks.
Iseenesest hea teemalahendus, Elina!! Võin eksida aga seda pilti vaadates tundub, et vasem figuur küülikuga oleks ka täiest olemata olla ja piisanuks suudlevast iludusest alias Koletis ja tema käes olevast koleda näoga iludusest.
Nojaa, aga niivisi tekib ju rohkem võrdluspaare. A la esimese matsuga vaadates võib tunduda, et nimi käib kahe tibi (nerdlikuma ja beibelikuma) kohta, edasi uurides tulevad välja uued tähendused.
Ehk oleks võinud ka küülikud kuidagi selgemini kole-ilus teljel paigutuda? Ehk too hall oleks võinud nunnum-chibim olla (palju suuremad silmad, vähem karvased põsed...), oleks asi veel segasem... :)
naiskoletistest rääkides, siis ei oleks ma selles nii kindel...nojah, väike rinnalaps peab oma ema, olgu siis see väliselt või sisemiselt milline hirmutis tahes,(tarzani puhul kasvõi ntx šimpans) maailma kõige kenamaks. natuke suuremad lapsed, kellele Lumivalgekest ette loetakse ilmselt ei kujuta võõrasema koletisena. Üldse, mulle pisut arusaamatult, kunstnikud maalivad seda viimast eemaletõukavaks, kuigi tegemist oli(tükk aega) maailma ilusaima inimesega... lapsed(ja loomad) tunnevad neid koletisi teinekord minu meelest isegi paremini ära. aga eks petta on muidugi võimalik mõlemaid, nii suuri kui väikseid...
Postita kommentaar