kolmapäev, 1. juuli 2009

55 - Triibulised sokid - kinnas

Nii värviline ja camp! Miks tal Zero mõõk on!? Miks ta trussikud paistma küll peavad!? Ole normaalne nüüd!

11 kommentaari:

meelis ütles ...

Damn you, Kinnas! Taaskord sinult üks neid pilte, mille vaatamisele kulutad rohkem kui 5 sekundit!!

Miks tal Zero mõõk käes on ma ei tea, mingi alateadvusest tulnud mänguline element sul vist ma pakun. Trussikud paistavad seepärast, et tüdruku seelik on hüppe tõttu üleval ja poos ise altrakursist.
Mis värvi puutub, siis - ma ei tea kui palju sa asju planeerid ja mõistusega asja juures oled, - igatahes on see üks äraütlemata õnnestunud lahendus seetõttu, et hoidsid fooni ja kõik tüdrukust väljaspool oleva värvilise, samas kui tüüp ise on lahendatud suht murtud toonidega, erandiks vaid ketsidel olevad helesinised väga vajalikud aktsendikesed. (kes ei usu katku need korraks kinni ja veendugu kui palju pilt ilma nendeta kaotab:)

Okei, Kinnas, ütlesin kunagi poolnaljatamisi, et tulen sulle õpilaseks - paari su viimast asja vaadates mõtlen seda juba päris tõsiselt:-)(Ja ülbitse aga edasi, nii verbaalis kui visuaalis, tegelikult see sobib sulle!:):):)

Ivar ütles ...

Mõõk on ilmselt mingist arvutimängust ja trussikud klassikaline "fanservice", aga muu jutt oli Meelisel nii tark, et polegi midagi lisada.

Jah, teema vastastikkuse abistamise "Suvepäeva"!...
:)

Joonas ütles ...

Antud küsimused olid minu arvates retoorilised. Need sinised ketsid tunduvad olevat pildi lõksuks, kuhu vaataja pilk langeb, kes muidu vahiks võibolla mõõka või alukaid. Muidu sellised hoogsamad värvid ja action meeldivad mulle sinu puhul rohkem, kuna neis on rohkem isikupära.

PS. Ega sa Winnetou kaant pole juhuslikult teinud?

PPS: Ivar, broneeri aeg ja koht ja mina olen kohal.

Ivar ütles ...

Joonas, ära maini seda uut Winnetou raamatut, see on üks jubedamate ja kohatumate piltidega raamatuid, mida minul on eales olnud au silmata. See, et indiaanijutule on tehtud sellised pildid, on täiesti uskumatu. Kui teaks, naelutaks kritseldaja nimeliselt siiasamasse häbiposti. (Kaas oli miskipärast hoopis teisest ooperist kui sisu...)

A kinnas vist ei vastagi sellistele küsimustele. Kõigele vaatamata tuleb mul alati kinokobaras käies seal seinal üks plakat stiililt kuidagi tuttav ette...

Elina ütles ...

mina pole seda uut winnetoud seest näinud, aga seda sisu joonistajat tahaks varasemate piltide põhjal siia blogisse ntx küll üliväga. nii mõnegi tema pildi naelutaks mina oma tuppa seinale. kahjuks on tal juba üks teine blogi, kus ta aktiivsemalt tegutseb...
kinnas võib natuke suuvoodrit mängida selle winnetou koha pealt?

Aleksander Rostov ütles ...

esiteks: Need Winnetou illustratsioonid on ühed paremad asjad mis maailmas üldse kunagi olnud on.

teiseks: Ei teinud kobarkino asja, näeb pigem välja nagu see grotesk mida Labetski tegi 6 aastat tagasi.

Ivar ütles ...

Grotesk? Ma ei tea, üsna realistlik püssimees mu arust tollel plakatil.

Aga mis Winnetousse puutub, siis võtsin täna "Rahva Raamatus" üllitise veelkord näppu ja vaatasin pildid üle. Oh-jah... mul on igatahes kahju põnnidest, kes selle raamatu põhjal tahavad põnevat seikluselamust saada. Nii vabalt pole isegi siin blogis kunagi ühtegi teemasse suhtutud...
Kritseldaja nimi mul meelde ei jäänud, aga pühendan siinkohal talle Chumbawamba loos "Mouthful of Shit" naisvokalisti esitatud lauluread.

Joonas ütles ...

Teades pisut taustast, et Winnetou illustraator Jüri Saks on end traditsioonilisest "seikluspildilisest" maailmast teadlikult eraldanud (vallates seda muidu hästi), oletan, et toimetuski teadis seda. Kui Jüri valiti illustraatoriks, oli toimetusel selleks siis ilmselt kindlad põhjused. Kuidas see lugejatele peale läheb, on siis juba nende endi äririsk.

Ma ise jäin raamatut lapates pisut segaste tunnetega, kuid igal juhul oli see piisavalt intrigeeriv, nii et ma vaatasin poes kõik pildid ükshaaval läbi. Jah, lastele ja noortele pigem ei sobi, ma ise muidu pigem naudin.

Ivar ütles ...

Illustreerimine on muidugi keeruline teema ja raske on ilmselt adekvaatseid otsuseid teha, kes ja kuidas. Enda lapsepõlvele tagasi mõeldes oli igasugu seiklusjuttude piltide puhul ikka realism üle prahi, olgu siis tegelasteks musketärid, indiaanlased või mammutikütid.

Samas näiteks Mirabilia-sarja kaantel tehti ju igasugu graafilisi eksperimente, sinna nad aga sobisid, tulemus oli päris cool. Tegelikult, poolakad ja idasakslased on oma kommariaja raamatukaasi ja illustratsioone ning filmipostereid ohtralt netti riputanud. Ehk võiks keegi võtta ja kogu Mirabilia sarja kaanenduse sisse skännida? Tulemus võiks päris vinge olla, kes teab, milliseid visuaalseid elamusi kõiki neid koos nähes saada võib...

Samas, teine äärmus samast ajast - Kaheksakümnendatel tehti "Põneviku" sari, mis pidi ilmselt olema "Seiklusjuttude" moodne mantlipärija. Ilmus hunnik raamatuid, "Kuukivi", "Monte Cristo", "17 kevadist hetke" jne. Kunstnikud olid minu jaoks vist kogu täiega tundmatud. Ja ausalt öeldes oleksid need pildid võinud ka üldse olemata olla, raamatutele ja mulle kui noorele lugejale ei andnud need mitte kui midagi juurde.

Ed ütles ...

vana winnetou kaas mulle meeldis väga... raamat ka. see sinise ja kollasega kihutav ratsanik.

kobarkinos on mingi asi minult küll. ise pole näinud, tellimus oli imelik ning väidetavalt keerati trükis asi liialt tumedaks.

meelis ütles ...

HAHA, Joonas, need "vastused" mul olid siin mõeldud Leslie Nielseni stiilis naljana, (aga ju oli siis keff nali:-D )
Kuna Winnetou raamatut näinud pole ei oska ülaloleva arutlusega kaasa rääkida. Olles aga tänu Kinnasega suhtlemisele pisut kursis Jüri Saksi mõnede taiestega ja tundes ka Ivarit ja tema maitse-eelistusi, siis saan aru ka viimase nördimusest sellelaadsete piltide osas. Mõnes mõttes ma jagan neid: kõlab vanamoodsalt (ja mis siis) aga ise leian, et olgu pildil stilistika milline tahes, eeskätt peaks pilt andma siiski meeldiva ja positiivse emotsionaalse laksu, mitte negatiivse. (Seda esimest on muide saavutada palju raskem kui viimast). Umbes nõnda nagu kedagi end armastama panna on palju raskem kui vihkama... Aga ohh, ärgem jätkakem siin seda arutlust, sest see ei vii meid lõppkokkuvõttes mitte kuhugile!!