Et blogis taas järje peale saada siis siit üks väga kiiresti tehtud pildike.
Minu esimene küsimus uut teemat nähes oli kohe: mis teeb tavalisest kukest Aabitsakuke? Et midagi targemat vastuseks ei leidnud arvasin, et tuleb teda eksponeerida koos aabitsaga.(Tõsi, nüüd Ivari pilti vaadates saan aru, et mu mõttekäik liikus ikka väga kitsast rada :-)
Et pilti pisut ilmestada tuli mõte teha ta sügisel suvepuhkuselt naasnuna ja end priskelt täissöönuna, nii paksuna, et ta enam oma vanale pildile ei mahu.
Ja et mind on treenitud vaimus "ära karda olla liiga selge" lisasin igaks juhuks ka pildi nr. 1 - kevadel suvepuhkusele minemas.
Joonistatud üsna tillukeselt A4 formaadile ja mu töövahendid ikka samad mis alati.
teisipäev, 1. september 2009
61 - aabitsakukk - meelis
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
6 kommentaari:
Äkki võiks pildile "Pikrite" moel allkirja panna? Lihtsalt tsentreeritud tekstina, midagi siukest kui
"Puhkusele! Ja puhkuselt..."
Või midagi siukest. Kuigi, kui uurida ja mõelda, saaks ilmselt mõttest niisamagi aru. Mina ise küll lugesin enne süvenemist ja pildi suureks klikkamist juba selgituse läbi.
Muidu oleks varindina saanud aabitsa ka nii joonistada, et kukk kalpsaks välja uksena avatud raamatust... Kuigi, jah, eks ta pigem kaanepildikukk ole.
olen su ideega mis puudutab teksti lisamist päri, Ivar, ehkki see on alati nii ja naa. Filmikunstis näiteks tavatsetakse öelda "Show - don't tell" ja jutustajateksti pealelugemist peetakse laisa rezissööri tunnuseks. Samas kui see selgust lisab ja idee paremini vaatajani jõuab siis vahet pole.
(Mõne aasta eest Boamao lühifilmi tehes murdsime jutustajateksti lisamise teemal kaasrezissööriga kõvasti piike:-)
Hetke kaalusin mõtet teha pilt sajandialguse raamatuillustratsioonide võtmes, ja sinna sobinuks tõepoolest gooti tähtedega naivistlik ja vanas eesti keeles pikk ja lohisev tekst. Et see idee nõunuks aga pikaldast süüvimist ja reffi otsimist (ning rastri pealepanemise oskust:) siis ajapuudusel loobusin sellest.
Ah, eks ta töötab ka ilma tekstita ju. Samas, oleks saanud pilti veel tiba selgemaks - näiteks, kui too kukesiluett raamatukaanel oleks mahuline, nagu vineerisse saetud auk - saaks paremini aru, et midagi on tasapinnast puudu.
Esimeses pildis oleks üsna töise ilmega diplomaadikohvri asemel võinud ehk mingi rohkem reisikohvri moodi ja ümaramate nurkadega asi näpus olla, kasvõi ühes tilbendava lennufirma sildiga...
Teises pildis puhkuse lõppu markeerida on juba keerulisem. Turismikoha-kirjadega vihmavari äkki?...
Sinu võit, Ivar!!
Kõik kommentaarid on taaskord õiged ja ma ei ütle muud kui et järgmine kord proovin paremini ja üritan pildi jaoks rohkem aega varuda. See kuke siluett aabitsal.. huh, tegelikult oli see mõeldud mitte avause vaid pleekunud siluetina - ja alles nüüd saan aru et see tulnuks joonistada vastupidiste värvidega: laik tume ja ülejäänud kaas pleekinult hele... (Kus mu mõtted küll olid??!) Ja kohver: KINDLASTI tilluke ja ümarjama vormiga..
Veelkord sinu võit, Ivar, - kunagi disainime mingi pildi kahasse, eks?(aga erinevalt sinust ma seda siiski üle tuunima ei hakka, las jääda nii, et oleks kuhu edasi areneda:-)
;.)
Võit või asi. Eks see ole vana tõde, et kes ise ei oska, see lihtsalt targutab!... :-)
JUST, Ivar; täpselt nii ongi, saan kohe aru et jutt on minust!! ;-P
(PS, see koos disainimise pilt on endiselt jõus :-))
Postita kommentaar