Blogger Template by Blogcrowds

teisipäev, 23. veebruar 2010

81 - Loomade kuningas - Morgie

Vildikad+Photoshop. Krooni... ei pidanud ma vajalikuks.

Postitas Morgie at 17:16  

Sildid ,

8 kommentaari:

meelis ütles ...

näide sellest, mis juhtub, kui joonistusoskus takerdub anatoomia mittetundmise taha.
(See on mõeldud SÕBRALIKU kriitikana, Morgy :-)

märts 02, 2010  
Aleksander Rostov ütles ...

Hihihihi, kuri Meelis ütles niivõrd õelalt nüüd, et sulgudes oli vaja kinnitada ütluse head tooni : )

märts 02, 2010  
Ivar ütles ...

Sama värk oli ilmselt ka mellaku sebrapildiga - aluseks olnud fotol oligi loom tõenäoliselt üsna samas poosis, aga kuna joonistamine vajaks mingit konstrueerimist või stiliseeritust või üldistust, siis lihtsalt kontuure mööda järge ajades ei ole tulemus eriti veenev ja mõjub imelikult. See lõvi näiteks nii, nagu ta omal (kahel) jalal küll seista ei suudaks.

Üleüldse, minu arvamus on, et ühe foto põhjal ei tasu kunagi midagi joonistada. Kunagi väga ammu kui proovisin sarže teha, oli selge, et vaja on vähemalt kolme fotot, eriti kui objekt ei ole liikuvast pildist just üliväga tuttav.

märts 02, 2010  
meelis ütles ...

Ivar (ja Co): kas siit ei tasuks arendada mõtet võtta mõne teema aluseks hea ja inspireeriv foto ning teha oma versioon sellest? Mitte seda kopeerida püüdes (ehkki seegi oleks nii mõnelegi meist heaks väljakutseks usun:-) vaid seda nö hüppelauaks kasutades, et sellest OMA pilt endale sobivas stiilis ja võtmes teha? Sirvisin hiljuti raamatut "Character Design from Life Drawing" (autoriks Mike Mattesi), milles olid näited erinevate ameerika kunstnike sarnasest üritusest: kõigepealt hea vävifoto (reeglina kostümeeeritud modell mingis poosis) ja selle all kunstnike interpretatsioon sellest. Mõned tulemused olid päris nutikad, mõned mitte eriti. (tegelikult päris paljud mitte eriti:-))

märts 03, 2010  
Ivar ütles ...

Meelis - sellise foto/pildi leidmine on väga keeruline, siiani on see õnnestunud ainult sinul endal (#002, #045 remix). Nii et - lase käia ja paku välja!

Meelis räägib siis sellest raamatust, arvan ma - http://parkablogs.com/content/book-review-force-character-design-life-drawing

märts 03, 2010  
meelis ütles ...

see on seesama raamat jah, Ivar.
Mõnevõrra õpetlik juba seetõttu, kuidas mõningaid asju MITTE teha(ehkki autoritel oli kindlasti pisut teistsugune eesmärk:-)

Mis hea fotomarerjali leidmisse puutub siis see pole probleem: nett on neid pungil täis ja ma isegi olen neid aja jooksul teemade kaupa seivinud tuhandeid. Pigem võib komistuskiviks saada ühtse teema valik, mis enamusi talveunes blogardeid siin inspireeriks ja pliiatsit haarama sunniks.
(Mulle tundub, et sel ideel on jumet, Ivar, ja võib seda sinuga privas edasi arendada:-)

märts 03, 2010  
. ütles ...

Meelis kas sa suudad ka natuke tõlgendada seda "Mõnevõrra õpetlik juba seetõttu, kuidas mõningaid asju MITTE teha"
Oleks seda raamatut kohe lehitseda tahtnud.

märts 03, 2010  
meelis ütles ...

Mellak, kardan, et jään su palutud seletusega hätta. See, mismoodi me igaüks pilte vaatame ja vastu võtame on sügavalt individuaalne ja lähtub paljuski nii maitsest kui ka enda poolt tehtud joonistuste hulgast (ehk siis kogemustest). Lihtsam oleks iga pilti vaadelda eraldi ning tuua välja need puudused, mis enda meelest silma riivavad (jällegi sügavalt individuaalne:-) kui et hakata üldsõnaliselt vahutama.
Üks on kindel: täpselt samapalju nagu me ammutame inspiratsiooni ja õpime headest asjadest, on ka nõrgemapoolsed asjad vägagi õpetlikud ja harivad, kui ainult viitsid analüüsida, MIS sulle pildis ei meeldi ja MIKS. Viimases mõttes on enamik meie kaasaja lasteraamatute illustraatoreid mulle olnud suurteks õpetajateks. (Pisut kahju ainult lastest, kelle maailmapilti ja maitset need asjad paratamatult väänavad:-, õnneks on me raamatulettidel ka piisavalt palju välismaist tõlkekirjandust, mis seda vohavat verevaesust tasakaalustab. (Aga see kõik on juba teine teema:-)

märts 04, 2010  

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)