Kuna ühtegi head ja vägisi välja kippuvat teemat hetkel pähe ei tule ja enamusel osalejaist viimasedki ju tegemata, siis kehtestub siin blogis järjekordne eksperimentaalne režiim -
kolm nädalat uusi teemasid
ja seejärel
üks järelnoppimise nädal.
Loodetavasti on sellest hingetõmbest abi ja pilte laekub nii rohkemgi kui päris iganädalaste teemade korral.
Sellega seoses ka meeldetuletus - joonistage oma mõjukaarte! (Teema #102.) Pole ju võimalik, et siinsed osalejad ei oska paika panna, kes ja mis neid kujunemiseteel kõige rohkem mõjutanud on. Ja vaadake üle ka tegemata varasemad teemad! Kes eriti kaval, võib neist mitu tükki ühte pilti kokku joonistada.
neljapäev, 30. september 2010
Järelnoppimise nädal
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
7 kommentaari:
Palun ärge mind maha lööge, aga kuna olen noor ja rumal, siis paraku mind mõjukaartide kohta järgmine ketserlik küsimus vaevabki. Ma ei mõtle sellega midagi halvasti - see on pigem mu enda rahustamiseks või diskussiooni algatamiseks, kui osutub olema veel teisigi sarnase küsimusega inimesi.
Nimelt olen päris erinevatest allikatest erinevatel aegadel lugenud-kuulnud, et kunstnikuna ei soovitata oma mõjusid avalikustada (nii on öelnud kunstnikud). Paraku ei tea ma selle väite põhjendust.
Mis te arvate?
(Enda jaoks teeks selle mõjukaardi kunagi küll - mul on peas juba üsna paigas, keda ja mida ma sinna panen. Aga küsimus on just avalikustamises.)
Et siis aidake mind minu teadmatuses. :)
Ei suuda küll ühtegi loogilist põhjust välja mõelda oma mõjukaardi mitteavalikustamiseks peale ajapuuduse (mis mind ennast hullult painab hetkel). Ega see pole ju retsept, mida saab röövida ja siis sama stiili (toitu) serveerima asuda. Mul poleks näiteks mitte kui halligi teha Edgar Valteri mõjukaartiga peale selle huviga vaatamise.
See pole ka iskilik ruunimärk vms püha sümbol, mida teistele näidata ei või, kuna muidu kaotaks see oma jõu...
Või on?
Siis ei tohiks üldse midagi siia postitada, kuna interneti must infoauk imeb pildi kaudu meie joonistusmusklist jõu välja. :)
Eks see ole kahe otsaga asi. See mõjukaardi postitamine võib nii palju mõjuda, et inimesed hakkavad pärast selle nägemist otsima sinu piltidest konkreetseid viiteid eeskujudele. Samas, see võib jällegi kunstiteostele vaid tervistavalt mõjuda. :)
Eks selle loomingulisusega ole see asi, et mingi aeg on õppimiseks ja jäljendamiseks ja oma käekirja leidmiseks, mingist hetkest võiks aga mingi selgus saabuda ja oma asi domineerima hakata. Ma arvan, et SIIN blogis võib küll täiesti vabalt ka lihtsalt oma eeskujusid jäljendada.
Mulle tundub, et see oma eeskujude varjamine on pigem nõrkuse ja ebakindluse tunnus, mis käib koos paanilise tahtega kõigile enda erilisust tõestada. Need, kes tegelikult tegijad, sellepärast ilmselt ei põe.
Samas ei usu ma ka vähimalgi määral, et keegi on sedavõrd suur geenius, et tal tõepoolest polegi ühtegi eeskuju ja ta on kõik ise leiutanud ja selgeks saanud. Juba mingisugunegi koolituse saamine välistab selle.
Ehk on see seotud osaliselt sellega, et moodsas kunstimaailmas tundub asi olema tugevalt IDEE ja SEISUKOHAVÕTU poole kaldu, tehniliste oskuste ja käsitöövilumuse arvel siis. Kui ikka kogu su kunst on üks suur kontseptsioon, millest ilma elektrita või teise kohta nihutades ei pruugi mitte midagi järgi jääda, siis võib küll paranoia pureda.
Eile just vaatasin MTV saidist järjekordset oma lemmiku Mike Mignola intervjuud ja tema küll ei kartnud kinnitada, et tegeles (teiste seas) Bernie Wrightsoni otsese kopeerimisega, isegi tema signatuur oli tollal ju ilmne plagiaat. Sama ka teistega, kelle kujunemisest lugenud olen.
Samas, suht' tüütu on küll kui näiteks Eesti animafilmid on liiga sarnased Pärna asjadega, ei viitsi kohe üldse selliseid asju vaadata. (Mitte, et ma uuematest Pärna enda filmidest midagi aru saaks.) Aga, vot siin ongi see piir, et stuudiofilme tehes võiks juba tegu olla väljakujunenud autoriga.
Kui aga vaadata kui palju neid mõjukaarte netis näha on, siis keegi küll selle pärast ei põe.
Pole ka siin blogis mõtet põdeda, ega see pole võistlus, kellel on coolimad mõjutajad. Mina pigem loodan neist midagi uut ja huvitavat leida. Ma ise leian alalõpmata autoreid, keda oleks ju võinud ammuilma teada, aga kellest oma harimatuses pole midagi kuulnudki. Viimane selline näide on J.C. Leyendecker, kelle raamatu teatud mõjutustel ostsin.
Ilgelt pikk eepos sai jälle kokku...
:-)
Aga vahel on mõnus targutada.
Aitäh, seda kõike on hea kuulda. :)
Mõjukaardi iseendale joonistamise ülesanne on ausaltöelda kaunikesti ränk. Ja tundub ka kuidagi väga siduvana. Vähemalt mulle, praegusel hetkel. Kuidagi ei raatsi seda teha. Eriti mitte ruutudesse. Kui üldse, siis joonistaksin seda kuidagi orgaanilisemalt.
Tahaksin omalt poolt aga paar teemaideed välja pakkuda.
Vaatasin, et siin pole olnud teemat nimega "Avatar" - tuletame meelde, et algselt tähendas see sõna taassündi või taaskehastust, siis veebiprofiili juures kasutatavat ikooni ja viimaks sai filmi nimeks. Niisiis oleks tegu piisavalt laiahaardelise teemaga.
Teiseks pakun välja teema "Lemmikraamatu tegelane" või "Lemmik raamatutegelane". Või kui see on liiga lai teema, siis mainin ära, et ise pean selliseks lemmikuks Dan Simmonsi "Hyperioni" sarja läbivat tegelast Veristaja. Mis kõlbaks täiesti omaette teemaks, ma usun.
Mõjukaart peaks siin nüüd küll kõige kergem teema olema, isegi joonistama ei pea (oskama),et seda teha:D Selge see, et mõne aasta pärast näeks see kaart teistsugune välja, aga ikkagi endalgi ju huvitav tagasi vaadata. Lemmikraamatu tegelane oleks päris hea teema. Konkreetselt Veristajaga paraku ei oskaks suurt midagi peale hakata.
Postita kommentaar