102 - Minu mõjutajad - Elina

Suht raske on sellist asja teha, sest domineerima kipuvad ikka viimaste aastate asjad, aga mõned lemmikud läbi aegade võib ju kirja panna. Iseküsimus, palju nad mind nüüd mõjutanud on.

Jeesus Kristus - tema kui maailma tuntum isik ei vaja vist erilist tutvustamist.
Pereliikmeid jms vist üldiselt sinna ei panda, aga kuna Joonas on ikkagi meil selline täideviiv jõud, mis koomiksi- ja kunstiraamatuid meie koju valib ja tekitab, siis pühendasin talle lausa 4 ruutu. Ühtlasi poleks mul vist ka digilauda, arvutit, internetti, kolme poega ega brushpeni, nii et koht igati välja teenitud. Samuti on tänu temale mitmesugused huvitavad üritusi külastatud, kontakte ja tuttavaid tekkinud.
Jalgratas - joonistamist otseselt pole mõjutanud, küll aga väljendab see minu üldist suhtumist ellu ja selle vajadustesse ning mugavustesse. Tore ja vähenõudlik sõber läbi aastkümnete.
Arvo Pärt - teeb inspireerivat muusikat, eeskuju igas mõttes.
Craig Thompson - tema koomiksid sattusid mulle kätte õigel ajal ja õiges kohas. Meeldivad siiani.
Audrey Kawasaki - lihtsalt meeldib.
Nicoletta Ceccoli - imeline segu nunnust ja sürreaalsusest.
Nicolas Marlet - tema loomtegelasi on puhas rõõm ja nauding vaadata. Kahjuks külge pole suurt midagi hakanud:/
James Jean - natuke hull(uks läinud?) popstaar, aga ikkagi meeldib. Valdab nii värve, anatoomiat kui omab ka fantaasiat.
Mary Blair - klassik, kelle loomingit võiks paremini tunda, aga inspiratsiooni olen tema töödest immutanud küll.
Cristian Turdera - tema tööd ajavad oma lihtsuses ja geniaalsuses mind lihtsalt oigama.
Kino - jälle üks oluline (muusikaline) verstapost ja periood keskoolist ja ülikooli päevilt.
Jamie Hewlett - tema koomiksid ja stiil tundusid keskkoolis ja ülikooli alguses kättesaamatu taevana.
David Bowie - mitmekülgne, arenemisvõimeline ja eripalgeline. Pakkunud avastamisrõõmu ja eeskuju pikkadeks aastateks.
Tara Mcpherson - lihtne, pop ja noortepärane, miks ta ei peaks mulle meeldima:D
Preacher (Steve Dillon, Garth Ennis) - esimene välismaa koomiks, mis ma endale Kosmos Controlist ostsin ja mis minus koomiksisädemekese pisut ka leegitsema lõi. Aastate jooksul ostsin neid kogumikke lõpuks üsna palju:)
David Lynch - Twin Peaks mingi vene kanali pealt oli iganeljapäevane maiuspala. pärast vaatasin tema muid asju kah, pooltest asjadest ei saanud aru, aga lahe oli ikkagi.
Priit Pärn - absurdihuumor ja "kole" joonistusstiil läksid kujunemisaastatel hästi peale.
Vennaskond - kes ei kuulanud Click ok-d, see kuulas Vennaskonda. Oli vist nii?
Labyrinth - Palju-palju-palju kordi nähtud film lapsepõlves. Ja seda ajal, mil mul polnud videomakki vms(seda pole tegelikult kunagi olnud:D ). Küllap siis ikka mõjus kuidagi. Tegin selle ainetel isegi kunagi koomiksi :D