Üldiselt läks ikka päris mitu katset, enne kui poos lõpuks selline tuli, millega ka ise rahule jäin. Siit moraal - ei tasu püüda üle oma varju hüpata ja mingit realismi või originaalitruudust taga ajada, tuleb lihtsalt joonistada nii nagu endal torust tuleb. Igatahes on mulle orgaaniliselt omane üsnagi groteskne anatoomia, see on vist ka ainus, mis piisavalt käe sees, et usutavalt mõjuda.
Jändasin päris palju ka tekstiga, kirjutasin paar varianti ka käsitsi, enne kui lõpuks sobiva retroliku fondi leidsin. Kuna tahtsin juba algusest peale kasutada danielcloweslikku kollast tausta, siis oli ka koopasuu üsna probleemne ja kippus pigem rändrahnuna mõjuma. Lisatud väike metsatukk ja tõstetud veetase loodetavasti siiski markeerivad ära, et tegemist auguga kummaliselt kollases koopaseinas.
Aga muidu tekkis isegi tunne, et ehk võiks kasutada seda pilti õppematerjalina ja proovida sellesama paarikese 3D-s ruumiliseks modelleerida... Pakuks igatahes kõiksuguseid probleeme, mida lahendada ja katsetada.
PS: Kui keegi pilti täpsemalt uurib ja tal tekib küsimus, miks ja kuidas osa jooni on kuidagi huvitavalt võbelevad, siis see ei ole mingi Photoshopi filter - kõik jooned on tõmmatud paberile ja Penteli taskupintsliga. Lihtsalt kui joont tõmmates kätt veidi paberisuunaliselt väristada, siis tekib selline spetsiifiliselt mõnus joon, mis mulle isiklikult meeldib, mida samas on aga nimetatud ka "kolmanda päeva jooneks". Ei ole mingit kolmandat päeva, kõik on kontrolli all!
5 kommentaari:
Kuule, on jah kõige parem poos nendest, mis varem nägin. Mereelukas on ikka väga ilmekalt realiseeritud. See avaus mõjub siiski natuke rahnuna. Äkki töötaks, kui taevas oleks kollasest heledam? Või lausa täitsa valge - siis on kohe kindlasti auk, mis auk. :) Aga oi, see mereelukas ikka meeldib väga.
See värviteema on omaette pikk teema... Koopasuu heledusega on see värk, et ta hakkab pildis domineerima kui liiga hele on. Võib-olla aitaks kui ta mustvalgena ümbritsevaga samasse heledusse ajada... Igatahes heledam kui sein ei saaks ta olla.
Siin pildis on muidugi veel ka see asi, et originaalis oli röövitud tibi üsna märg ja sorakil, minu oma on üsna b-filmilikult klanitud, soenguga ja rahulik. :)
Ma üldiselt pööran juba poolalateadlikult väga suurt tähelepanu silueti loetavusele, see on üks põhiasju. Vahel hakkab see pooside osas isegi piirama - siingi kaalusin tükk aega, kas mitte tagumine jalg ei peaks põlvest sirgem olema... Aga otsustasin, et ei pea, tingimata.
Muuseas, veel - mereelukas on näide järeldusest, millele olen viimastel aegadel jõudnud - silmad ei pea olema üldse sümmeetrilised, samal kõrgusel ja sama suured. Muidugi, Coraline'i tegijad näiteks teadsid seda juba varem. :)
Tegin koopasuu veidi ümber.
Nii on hoopis selgem. Ise mõtlesin, et võib-olla oleks mõni pilveräbal ka hää lahendus. :)
Postita kommentaar