Tore :) Tegelikult ongi see taust ühest arvutimängust inspireeritud, aga tegemist pole mitte WoW-ga, vaid ühe hästi vana mänguga ('Dragonheart: Fire & Steel').
Iseenesest selline lillakas metsataust, mis annab justkui edasi maagilisust/müstilisust, on vist tegelikult küllaltki levinud/stereotüüpne.
Väga lahe pilt on. Leidsin selle kui otsisin öökulli pilte sest oleks vaja ühele 16.a öökulliarmastajale kingitust ja see oleks ideaalne pilt tema seinale. Kui Elina peaks seda kommentaari lugema või keegi kes oskab öelda kuidas Elinaga ühendust saada, siis võib mulle kirjutada aule.urb@gmail.com
Kuna mantlijuppide piirjooned vasaku hõlma allosas on umbes seal, kus jala piirjoon võiks olla (mantli all), siis tundus hetkeks jalgu-mantlit vaadates, et tegelase parem jalg on esimene, kuigi varju järgi järeldaks, et vasak. Korraks oli escherlik tunne.
Ka idee: Alati on lahe vaadata joonistusi, kus joonistajad iseend tutvustavad. Et autoportree teema on juba läbi käinud, siis võiks ju joonistada ka midagi, mis joonistajat vast isegi rohkem iseloomustab, kui nägu. Nimelt töölaud/töökeskkond.
Idee. Pakun teemaks Doctor Who. Esiteks on Doktori enda variante mitu, millega annaks mängida (mõni neist vägagi värvikas) ning 50 aasta vältel (2013 on sarja juubeliaasta) on igasuguseid karvaseid ja sulelisi sarjast läbi käinud, kellest inspiratsiooni ammutada.
sooviks pilte Ninasarviku poolt Lasnamäe kellatorni avamise kohta. Kuna tahaks mingit motiivi õhukesele lehtmetallile saada, siis võiks pilt olla pigem siluett ja võimalikult lakooniline
Eks nad ole ka vahepeal Tank Girli asju teinud, meenub nagu mingi Ashley Woodi värk. Aga, jah, vist just nimelt täna-homme ilmub uue neljaosalise Tank Girli sarja esimene vihik. See vast pole reboot, lihtsalt uued lood samade tegelastega. Kirjutaja on ka sama kes alguses.
aitäh-aitäh, haha. facebookist leidsin eile õhtul sellesama WJC blogi ja lehitsesin seda tükk aega. mulle endale hirmsasti meeldib selline lähenemisviis. see on nii vahetu ja ühtlasi joonistajale intuitiivne tegevus. cool-cool.
See pilt on nii hea, et oskaksin seesugust oodata mõnest välismaisest blogist, aga mitte siit. Mitte, et eestlastel oleks tingimata mingi puue, mistõttu nad ei suuda blogidesse coole pilte teha, aga siin on sellist lohaka joone, kompa ja sisu kooskõla, mida mina vähemalt pole eesti autoritelt eriti tihti näinud.
Uus Tank Girli kunstnik W J C tuleb meelde, heas mõttes muidugi. (http://warwickjohnsoncadwell.blogspot.com/)
Väga tore mõte blogi pildid numbritena kokku panda! Mul on hea meel, et ka minu pildid on seal ja teisi pilte oli ka tore vaadata - suur osa neist olen juba näinud, aga mõned olid minu jaoks uued. Võimalus joonistada etteantud teemal ja näha, mida ka teised samal teemal joonistavad - see on suurepärane idee! Paneb aju töötama ja inspireerib! Palju õnne blogilistele!
*Korpulentne (kes täpselt jääb autori otsustada) *Inimputukas-putukinimene *Cool Guy *Jeffrey Thomasel seeria "Twisted Princess" Disney printsessidega. Mõte eesti muinasjuttudele väike vint sisse keerata.
Muuseas, kuigi pilt on igati selge ja muhe, jäi mulle mingil hetkel thumbnaili vaadates mulje, nagu vasakpoolsel tegelasel oleks kräsus lambapea ja ta hoiaks mütsi hambus... :-)
Selle pildiga seoses meenus üks kummaline asi, milke kohta kuulaks arvamusi. Viimastel aegadel on mul raamatupoodides silma torganud mitu kohalikku pildirohket lasteraamatut, mille illustratsioonide must kontuur tundub kuidagi eriti jõhkralt silmatorkav ja häiriv. Üks on mitmes keeles ilmunud "Vahva Toomas", teine on raamat, millel on kass kaanel, "Päike läheb puhkusele". Mõlemad on 2012. aasta viie ilusama lasteraamatu seas, kuigi neid on netist vaadates mitte 5 vaid 7. Ei tea, millest see koledus tuleb? Must kontuur peaks ju olema igati OK, aga neil puhkudel mõjub määrdunu ja inetuna... http://www.nlib.ee/index.php?id=20102
Gerda mõtted täitsa meeldivad : ) Joonistajad Koos raamatu tõstavad kindlasti esile juba inimeste joonistused, kuid portreed tunduvad hea ideena, kuna pakub umbes nagu lisavõimaluse veelgi rohkem omanäoliseks teha? Pluss see tundub lihtsalt vahva : )
Aga seekord kommenteerin ma postitamist - pane enda postitustele ALATI ka sildid, nii teema kui enda nime oma, siis on kõik korrektne ja pildid on seotud teiste sama teema piltidega. Ma su varasematele postitustele panin ise.
Siltide panemine toimub postituse kirjutamise/muutmise ajal paremas veerus. Tegelikult on olemas üks nähtamatu nupp - kui oled sisse loginud ja liigutad kursori postituse allservas sõnast "KOMMENTAARI" paar millimeetrit paremale, muutub kursor käeks ja ilmub kiri "Edit Post". Klikka sinna kui postitust muuta või silte lisada tahad!
Jah, mulle tundub ka, et nii tänavafront kui katuseservad (ning samas ühtlasi ka pildi aktsiooni suunad ja teljed) tuleks enne detailide tegemist paari lennuka kaarja joonega paika panna. Ka majade vahejoon võiks veidi koonduda, allapoole siis. Praegu on nad liiga vonklevad ja nii muutub asi staatilisemaks kui võiks.
Figuuride osas - kas tibi järgneb või seisab? Kui seisab, siis ehk võiksid seeliku alt aimatavad harkis jalad veidi ülbust juurde anda (ja ehk saaks anda veidi ka kahurile raskust); kui kõnnib, siis tegelt sama - eest võiks ehk astuv jalg ja pastel veidi näha olla.
Uuel variandil on kassi asukoht kehvemaks muutnud, kuna ta on nüüd katuse väliskontuuri sees. Muidu on aga uus arusaadavam küll. Üks variant esiplaani eralda on see tumedamaks teha. Arvan, et midagi ei oleks katki, kui see kass ja katus oleks sama tumedad ja kassi siluett kasvaks sellest välja umbes nagu algsel variandil.
Tehniliselt võttes ilmselt ei saakski erivärvilist kontuuri kohe teha. Joon on tehtud Manga Studios. Saaks küll kihtidenda teha jooned, kuid pole selle harrastamisel erilist mõtet näinud. Ajakulu nende organiseerimisel ja nende vahel navigeerimisel on lihtsalt liiga suur. Mõnikord eraldan mingid grupid hiljem, kui vajalikuks pean.
Visand on tehtud Skechbook-i proges ja värv kõige lõpus lisatud PS-is. Nende kahe vahel oli siis eelpoolmainitud Manga Studio, mida kasutan inkimiseks.
Nagunii üleni digitaalselt joonistatud, ja ma arvan, et tean vastust, aga ikkagi - oled sa proovinud puhast kontuuri kohe erivärvilisena teha? Mõnes mõttes peaks ju olema vast lihtsam kui pärast muutmiseks selekteerida, eriti kui palett paigas ja kihte kasutada... Samas, eks ta tooks alguseks liiga palju lisatööd, ühevärvilisena saaks kontuuri ühe jutiga tehtud.
Tegelikult võiksid ju siinkohal ka digitaalsed töövahendid ette lugeda...
Ei muutnud, pmst kontrasti on ilmselt veidi rohkem ja kollaka paberi asemel on mingi kollase-ja sinaka vahepealne taust(sest see on yles pildistatud, sellest ka teatav taustatekstuur). Skànnides ilmselt tuleks veidi teistsugune tulemus..
Tänud kommentaari eest, Ivar! See eesplaanil olev katus sai mul, jah, kehvavõitu, kuna oli kiire ja tahtsin pilti ilmtingimata veel veebruarikuus üles laadida :) Proovisin nüüd olukorda parandada, esialgu eesplaanikatuseid lähemale tuues ja natukene rohkem kaarutades. Kassi mõte on ka hea, st kassi saaks panna sinna katuseäärele "varitsema" - võib-olla katsetan seda hiljem :)
Millega kontuur on tehtud? Kui mitte pintsliga, siis soovitaksin igatahes tungivalt endale brush pen hankida! Penteli oma näiteks, mida siin blogis mitmedki kasutavad, oleks hea. Usu mind, sa ei kahetse!
Sul on üsna välja kujunenud ja ebaeestilikult animatsioonlik stiil, selles osas ei olekski midagi väga kommenteerida... :) A ma tahaks ikkagi anda ühe nõuande, tulenevalt neist järeldustest, milleni ise olen jõudnud. Nimelt olen ma üsna veendunud, et värvidega pildis on vaja olla ettevaatlik. Reeglina on tulemus ilus siis kui kõik pildi toonid on pärit värvusringi ühest poolest, millele siis lisandub üks kontrastne toon vastaspoolelt. Lihtsalt - kui pildis möllavad võrdselt kõik sinised, punased, kollased, rohelised, lillad ja oranžid värvid, siis läheb asi kirjuks ja maitsetuks. Ehk siis Henno Käo moodi koleduseks. Sinna nahka lähevad näiteks ka paljud koomiksiraamatud.
Joonas leidis kunagi lingi (http://colorschemedesigner.com/) See asi, millest ma siin teoretiseerisin, meenutab sealset valikut "accented analogic". Aga muidu on see üldse selline netividin, mida peaks ka ise kasutama. Maitsekus oleks garanteeritud!... :)
Päris huvitav on näha, kuidas kõik need nädalateemapildid osutuvad olema justkui osaks mingist suuremast ajalooseiklusest... :)
Siin vist tahaks ikkagi natuke ja kuidagi taustale lisarenderdust - et katused ja maapind rohkem eristuksid, kas siis tekstuuridega või kuidagi teistmoodi. Oleks see minu pilt, siis muidugi lisaksin kiired rastrid... :) Praegu lihtsalt jääb esmapilgul mulje, et kass kõnnib munakivisillutisel.
Kiire mõte - äkki aitaks, kui kass oleks tüki suurem, istuks ja vaataks kuidagi ilmselgelt allapoole? Ja esiplaanikatuste perspektiivi koondumine oleks veelgi enam rõhutatud? Maapinnale saaks muidugi ka detaile lisada, ainult tegelaste varjudesse näiteks.
Siin läheks jälle Meelis A abi vaja kiire kompavisandiga abistamisel... :)
Joonas juba remixis, ma proovisin siis ka, ehk postitan kui puhtamaks visandan... Üldiselt, kui koll poolprofiili keerata, siis kaob küll veidi selgus, aga saaks käed-jalad tiba paremini paigutada.
Võibolla need selja sakid võiks pisut teise sheibiga olla kui käed? Üldise kuju juures teeksin ehk kaarja joone ja nurkja joone vahele suurema vahe... Üldiselt kutsub see töö jälle ennast remiskima :)
Kuna meil koduarvutis on mingi pahavara vms asi, mis blogeri üliaeglaseks teeb, siis Facebookis on hetkel tunduvalt lihtsam möllata. Siin mingit meeletut möllu nagunii ei toimu, kuigi joonistajaid on 30 ringis... Veider... Üldiselt pooldan endiselt kõigi postituste siin asumist, kuid kuna tehnika hetkel jalgu jääb, siis eelistan näiteks kommenteerida Facebookis. Ideaalis võiks need platvormid olla kuidagi pluginatega seotud, et dubleerumine toimub automaatselt. Mul pole aga oskusi sellist süsteemi üles sättida... Keegi targem oskab äkki abistada või on aega teemasse süveneda?
Punktitasin põhimõtteliselt küll. :) See tähendab, kuna ma tahtsin juba tükimat aega saada sellist kaarjate punktijoontega retrorastrit, siis pildistasin ühest raamatust (Milton Caniffi omast) maha vana illustratsiooni tüki (skännida oleks olnud ebamugav) ja tegin Photoshopis sellest seesuguse ristküliku, mille servad hakkavad korduma ja millega ma saan nüüd kuitahes suure ala sujuvalt ära katta. Muu joon on brushpen ja marker. Lisaks ei ole joon tegelikult ühte värvi - Clouds filter täitis musta ja tumepruuniga eraldi leieri ja siis sellest on kontuur välja lõigatud. Seda tõenäoliselt üldse ei märka, aga erinevus ühtlase musta kontuuriga on sees.
Mind raam ei häiri; võib-olla need gradiendiga tagumised jäsemed on natuke muust pildist erinevad, aga ma ei kujuta ette, kuidas seda paremini lahendada. Kahtlustan, et siinkohal võiks Meelis A oma kompaõppetundidega peale lennata... :)
Ma siin nüüd vaatan, et sel pildil on väike vastuolu sees. Nimelt tulnukas üritab siluetina läbi lüüa, aga mõnes kohas taotleb ruumilisust. Ma ei oska sellele päris näppu peale panna, aga midagi mulle ei meeldi.
Ja see valge raam liiga matkib muna kuju. Oleks pidanud raami kandilisemaks jätma, nagu alguses oli.
Àkki selleks et gruppi-liikumist Joonistajad kuidagi kaardistada ja raamatu sisuks vormistada, vòiks liikmete humoorika tutvustuse juures olla ka meie portreed- aga ytleme et loosime vàlja, kes keda portreteerib. Ja siis igayks teeb nagu talle tundub, sarzi vòi tòetruu portree vòi koomiksitegelasena... yldse selle raamatu puhul vòiks panna fantaasia lokkama ja mòelda vàlja veel mingi teema mis vòiks lisaks muudele postitustele kajastuda kogu raamatus.
Profivàrk, kui tuleb hakata joont lopergusemaks ajama. mis òelda, ivari vinjett tàies headuses. aga kas sa pole mòelnud (vòi ka teinud) mingeid pàevakajalisi vinjette teha vòi oma pilte ka teisiti komponeerida- lisaks lopergusemale joonele- enamasti on sul yks tegelane enam vàhem samas plaanis koos oma rekvisiitidega. Pòhiròhk nàibki olevat tegelase stiilsel disainil ja emotsioonil. aga oleks veel tunduvalt kihvtim, minumeelest, kui sa prooviks kasutada rohkem erinevaid plaane ja liikuda rohkem koomiksi ja jutustamise poole? lugude karakterid on ju tegelt olemas. Dynaamika su piltides vòimenduks, rakendatuna mingi jutu v pikema idee vàljendamiseks. Vot sellised mòtted tulid:)
Mina isiklikult eelistaks üldse kogu dubleerivat FB-s möllamist vältida, aga mulle tehakse aina selgeks, et just seal käib kogu elu... Ja nii me siis katsetame.
Üldiselt ma arvan, et kui see blog siin seiskub, siis mitte Facebooki kolimise pärast vaid seetõttu, et lihtsalt keegi enam ei viitsi midagi teha.
Hetkel, rõhutan - hetkel (sest see grupp võib muutuda või üldse kaduda kui ei osutu mõttekaks) käib see nii, et ma lihtsalt kopeerin lingi kopi-paste'ga ja tekitan gruppi uue postituse. Ja kui FB on lingi ära tundnud, siis kustutan tekstiaknast aadressi ära, et asi oleks selgem. Ongi kõik. Kes soovib, saab oma uusi ja vanemaid postitusi sama moodi FB-sse kopeerida.
Mm. Kuidas need lingid siit blogist sinna Facebook'i satuvad - kuidagi automaatselt või keegi riputab? Loodan, et kogu tegevus ikka Facebooki ei koli, muidu oleks nats ebaõiglane nende jaoks, kas ei taha FaceBookis "möllata".
Kui peale postitust ise sellele teemale mõtlesin, siis meenus eelkõige üks selle aasta paremaid filme, milles ka üks seesugune maja... Võibolla tulebki mu enda teemapilt hoopis üldse ilma puumajata. Seda siis väikeseks näpunäiteks - teemadesse võib ka loominguliselt suhtuda! :)
Nende klassikutest inspireeritud teemadega kipub siin Eestis olema sedamoodi, et olgu teemaks Moebius või Frazetta või Miyazaki, vaid üksikud teavad, kes nad üldse on... Pilte ka muidugi siis ei tule.
Ma ei tea, mina küll ülevalt ei cropiks, kui, siis veidikese alt. Mingi "pinge" kaob nagu pildist ära kui liigselt lõigata. Taustavärv ka mind ei osanud häirida, ma prooviks pigem heledamat kreemikat/beežikat tooni, mis poleks nii satureeritud - mis oleks pigem nagu kerge tooniga paber. Aga see hall vari iseenesest on hea.
Tänud, Mikk :) "Pliiatsijooned" on jah digitaalsed. Katsetasin veidi ülemise ja alumise osa kärpimist, ning tundub, et see muudab fookuse tõesti natuke paremaks.
Ühevärviline taust ja koos musta pliiatsisketsiga jätab veidi mulje nagu oleks pilt pooleli jäänud, eriti kuna sa oled ülemisele osale niipalju ruumi jätnud ja tähelepanu juhtinud. Kui seda ülemist otsa maha lõigata(või ka ära värvida), siis läheks fookus jälle paika vist. ma ise vähemalt katsetaks veidi sellega.
Ivar, Gerda, tänud kommentaaride eest :) Ilmselt olin tausta tehes liiga kinni "kivilinna"-idees, seetõttu ka selline koloriit. Aga nüüd tundub, et soojem värv võiks pilti tõesti tsipa huvitavamaks muuta, võib-olla isegi rõhutada paremini "sügise-tunnet" vms
Tuletas meelde miskipärast just breakbeat-Bowiet, kuna pole spets antud alal, siis otsisin veidi ja leidsin ka loo üles - "Little Wonder"... :) A seegi lugu juba ju 15 aastat vana.
Ilmselt oligi hambahari, ilmselt must akvarell, paberiks lihtsalt tavaline printeripaber. Tegin mitu tükki, kasutanud olen vist kõige pisemate täppidega skänni. Peab vaatama, et lärakaid ei tekiks.
Aga kui sul on käepärast vanu Mirabilia sarja raamatuid, siis vaata mõnda, millel must tagakaas - olen kindel, et seda skännides saaksid mõnusa kulumis/kriimustus-tekstuuri...
Aga pane oma nimesilt ka postitusele; pluss veel - kui silte uskuda, on sul siin varasemast kolm pildipostitust, kusjuures kaks pilti neist pole bloggeris vaid on lingitud kusagilt mujalt ja on seetõttu juba pikka aega kadunud. Pane nad tagasi! Siga-sõdalane ja Päkapikud. (Vana postitust saad editeerida muuhulgas nii, et klikkad posti allservas sõnast "kommentaari" paremale jäävale nähtamatule lingile, kursor muutub selle peal käeks ja ilmub väike box kirjaga "Edit Post". Tegelikult peaks seal näha olema vastav nupp, aga miskipärast pole...)
Uhhuuu, kole koonus ja vihane tihane, see pilt on ikka huumor omaette :D ei need piirdekoonused lähevad rohelise muruga hästi kokku, st taust ärkab ka ellu ja jätab muru mulje. Tegelt mul tuli endal üks edasiarendusidee, kui mul selline hetk tekib, siis teen ära, kui lubatakse!
eks ta üks paras eksperimenteerimine oli. selle kleidiga ei osanud midagi peale hakata. Tegelikult on visandi ja värvilise tulemuse vahel veel paar stiilikatsetust aga need avalikkust ei kannata :)
Täitsa nõus eelneva kommentaariga! :) Ma juhataks siinkohal lugema ühte omaenda kirjutist eelmisest suvest kui Helsinki koomiksi-workshopil korraldasid sellist asja lätlased, kusjuures veel palju keerulisemalt ja põnevamalt - http://pikseldused.blogspot.com/2011/08/comics-workshops-and-kus-exhibition-in.html Lätlastel oli ka üks ülimalt geniaalne minikoomiksi-idee ja A4-lehe voltimismeetod, mis kasvas välja sellestsamast telefonimängust.
Pilt on neljaosaline ja inimesi oli meil seekord koos kaheksa, nii andsime pilte edasi üle ühe, vältimaks kõrvalistuja joonistuse vilksamisi nägemist. Lõpuks siis sai viies enda kätte pildi, mille osad olid teiste tehtud. Oli päris lõbus tõesti.
Tõesti päris morbiidne tuli lõpptulemus! See pea ja aukus silm on ikka päris hästi tehtud, muide ma sinu joonistusel arvasin, et need rinnakoonused on liiklusseadistus-koonused, ma ei tea, kuidas neid nimetatakse. Võib-olla minu arvates oleks võinud keha ka sama lähenemisega joonistada, kui see pea/kiiver(?):)
Mõtlesin ka sellele, et spordipäev oli, aga Olümpia teema puhul võiks võtta mõne muu rakursi, mitte lihtsalt mingi sportimise kujutamise. Seal ju mõtiskleda küll.
oh, seda hirmsat artiklit tõesti. minu meelest loo traagika seisnes selles, et autori puhul polnud tegemist vanema härrasmehega, vaid parimais aastates noorema mehega. ilmselt ka siis siiani vallalisega...
aga pildist kah- jalad on mõnusalt vorstid, käed võinuks ka äkki pikemad ja vonklevamad olla?
Kusjuures - ma vist olen ka seda lugu lugenud... :)
Võtsin adminnina vabaduse ja lisasin su pildile veel ühe sildi - lihtsalt teema #106 oli "Noormees jalgrattal" ja see pilt sobib ju täpselt ka selle alla.
Mind muidugi huvitas esmalt see teine Col-erase'i toon, mida mul pole ja selle käitumine Photoshopis. Aga pilt ise - on siin mingid muumimõjud? Tegelikult oleksid võinud ka uduse taeva pliiatsiga ära toonida, oleks atmosfäärilisem.
Mul oleks tegelikult võtta ka õhukest ja pruuni (ilmselt väga happelist) veneaegset A4 paberit, ehk kunagi proovin, kas ta läheb printerist läbi. Seal ei olekski midagi enam nii väga vaja vanandada...
Mulle meenutasid need käbid porgandeid. Ja see puu on üldse muhe :) Piltide vanandamisest, proovi ka kohvi või teega üle valamist, jätavad kindlasti oma tooni. Kunagi lapsena sai aardekaarte joonistatud need sai vanaks pilti meeletult kortsutades. Aga siis oli ka paber ise pehmem.. lihtsam väntsutada.
Thanks! Aga käbide osas jään ma eriarvamusele - noored/märjad männikäbid on just siuksed ruudulise mustriga kolmnurksed, kuusekäbid on pigem nagu väljavenitatud ellipsid.
Iseenesest oleks huvitav printida mõni pilt välja ja proovida seda siis vanandada ja väntsutada - jätta õue vihma kätte pleekima või midagi... Ja siis skännida uuesti sisse.
Minu jaoks on igati muhe see retrotunnetus, see on väga ehe, ent samas peale vaadates saab aru, et pole lihtsalt üks-ühele kopeeritud mõnda vanamoodsat stiili, vaid on loodud oma nägemus. Siiski teeksin märkuse - need pole küll männikäbid, pigem on need orav sinna kuuse otsast toonud :D Aga mänd ise on täitsa muhe mänd.
Üldiselt päris hea stiliseeritud pilt! Kui kahtlased kõrvad ära võtta, siis oleks peaaegu nagu mingi Kalewipoja printsess.
Mulle tegelikult meeldivad need mõttetud labakäed; samas oleksin ise selle "allavajunud lipsu" ka muu värgiga samas rütmis voogava teinud. Eks need voldijooned on ka natuke liiga sarnased oma pikkuselt, võiksid olla kuidagi gradatsioonis, kas siis pikkustelt või vahedelt. Silma tahaks ka poolvägisi arvutis veidi paremale nihutada... :) Aga muidu, jah, kuidagi positiivselt rahvuslik-kalevipoeglik pilt.
Muuseas, veel - mereelukas on näide järeldusest, millele olen viimastel aegadel jõudnud - silmad ei pea olema üldse sümmeetrilised, samal kõrgusel ja sama suured. Muidugi, Coraline'i tegijad näiteks teadsid seda juba varem. :)
See värviteema on omaette pikk teema... Koopasuu heledusega on see värk, et ta hakkab pildis domineerima kui liiga hele on. Võib-olla aitaks kui ta mustvalgena ümbritsevaga samasse heledusse ajada... Igatahes heledam kui sein ei saaks ta olla.
Siin pildis on muidugi veel ka see asi, et originaalis oli röövitud tibi üsna märg ja sorakil, minu oma on üsna b-filmilikult klanitud, soenguga ja rahulik. :)
Ma üldiselt pööran juba poolalateadlikult väga suurt tähelepanu silueti loetavusele, see on üks põhiasju. Vahel hakkab see pooside osas isegi piirama - siingi kaalusin tükk aega, kas mitte tagumine jalg ei peaks põlvest sirgem olema... Aga otsustasin, et ei pea, tingimata.
Mulle väga teie remixid meeldivad! Teil oli silueti osas ikka häid nõuandeid. Tahtsin enda oma esimesena postitada, aga väike proovitöö ja väike reisuke Tšehhimaale häpend. Kui tagasi olen, siis teen nii, et see geisha-triloogia oleks täielik. Aga ilmselt on erinevust oodata ainult outfitist ja värvist, sest siluett on meil kõigil põmst sama. :)
Väga lahe minu arvates! Meeldib poosi mõttes isegi rohkem kui originaal, sest sinu oma on ruumilisem ja tõmbab rohkem tähelepanu liigutusele. Ma uurin välja, kes selle Zelda originaalselt joonistas.
Kuule, on jah kõige parem poos nendest, mis varem nägin. Mereelukas on ikka väga ilmekalt realiseeritud. See avaus mõjub siiski natuke rahnuna. Äkki töötaks, kui taevas oleks kollasest heledam? Või lausa täitsa valge - siis on kohe kindlasti auk, mis auk. :) Aga oi, see mereelukas ikka meeldib väga.
Kasutasin päris mitut fotot referentsiks, nii näo kui riiete jaoks. Aga kõik on ikka brushpeni kasutades joonistatud, välja arvatud kimono muster, mida kombineerisin erinevatest Photoshopi mustritest kokku.
Tänud, mulle küll tundus, et väga aeglane oli, mul on jutustamise kõrvale päris keeruline representeerivaid jooni tõmmata :) pärast kodus läks üsna kiiresti..
Vormistamisest - ära palun leiuta oma vormindusi, kasuta seda, mis automaatselt ette tuleb - pilt keskel, tekst vasakul. Sul oli ka siltides tühikud puudu, mistõttu tekkisid teemadele topeltsildid, nagu: 158 - Allveelaev (4) 158-Allveelaev (1) Õiged sildivariandid pakub ju blogger ise välja peale paari märgi toksimist. Sama ka pealkirjades!
Totoro ruulib alati! (Peakski vist eraldi Totoro nädalateema tegema?!) :)
Vaatasin seda kirjamärkidega silti; algul mõtlesin, et ehk oli ka filmis seesugune, aga siis küsisin Marilt, mis sinna kirjutatud on. Tuli välja, et ilmselt üks Eesti kohanimi... ;)
Aitäh. 3D ta pole - digimaalitud. See poos (mis on tõesti pildiliselt igav, sest kipun animatausta tõttu tegelasi joonistama nii, nagu nad läheksid 3D-mudeldajale üleandmiseks) pidi olema selline zombie'lik, aga ma ei pööranud sellele üldse teadlikult tähelepanu ega otsinud referentsi. Kuid loodetavasti järgmine kord paremini.
A sul ikka on vaja osta kusagilt seda pihustatavat fiksaatorit oma pliiatsipiltide jaoks... Leidsin sellise: http://www.vunder.ee/shop/?id=983 Vunderi kaubaga osakond on mu meelest ka Tallinna Kaubamajas.
Sul on 100% õigus, et n-ö "tema värvid" sobiksid siia hästi. Njaa, oleks digilaud, saaks proovida. Mul siin on akrüülid, ma ei oska nendega hetkel sarnast tulemust saavutada :D Kuigi ma täna proovin seda asja. Ühe PS-s (hiirega) värvitud variandi ma tegin ka, aga see tundub kuidagi plass, nii et mõtlesin, et naturaalsus ruulib.
Vaatan jah, et võrdluses eileõhtuse seisuga ja kollektiivse pildifotoga on ukulele asemele tekkinud teine pill... :) A muidu tahaks sel pildil mingeid Benjamin Lacombe'i moodi värve näha küll.
See taustalaik on akvarell, pärast nihutasin sedasama laiku/tekstuuri, lõikasin tast värvisuurused tükid ja püüdsin muuta värvid umbes samasuguseks kui nad algsel tavalisel värvil olid.
Aga see näeb väga 3D välja minuarust... kas on kõigest mõjutus? Tegelase kujundus on päris äge, eriti kui kaugelt vaadates näib tegelase pea olevat kukepea - ongi see nii mõeldud? Pildina tahaks vähem sümmeetriat ja näha rohkem tegelase "kehakeelt". Oleks 3D-s, saaks teda sättida mingisse põnevasse poosi eks... tundub olevat jõuline ja õudne karakter, aga samas poos on jõuetu. jalgade asend ajab hirmu peale...kuidas ta püsti seisab? :) tubli!!!
Mina leidsin Joonistajad koos blogi nii kogemata. Otsisin pilti mida desktopile taustaks panna. Midagi, mis kajastaks hetke tundeid, vahel hoopis tõstaks tuju jne. Jälginud olen teid umbes 1,5a. On juba välja kujunenud ka omad lemmikud... Blogi külastan viimasel ajal harvemini. Seda seepärast, et oma regulaarsel külastuse (nii üle päeva) märkasin, et pilte väga ei lisandu. Nüüd on see aga paranenud.
Loodan, et Te ei pahanda, et kasutan Teie pilte oma desktopi taustaks.
Minule pakuvad rõõmu ka harvad uued pildid ning loodan, et jätkate. Loomulikult oleks tore, et iga nädal uus teema ja uued pildid, aga asi seegi, kui uus teema üle nädala või hoopis üle kahe nädala. Igal juhul on minu soov blogi avades midagi jälle leida, olgu see siis uus või taasavastatud vana.
Teemade postitamisega on saanud siin proovida ikka igasugu variante - iga nädal, üle nädala, kolm teemat, üks puhkenädal jne. Praktika näitab tegelikult ikkagi seda, et kui uusi teemasid ei tule, siis ei kipu ka pilte lisanduma. Ehk - teemade lisamine toob kaasa ka uued pildid.
Samas muidugi, võiks ju teha ka kuidagi nii, et lisaks uutele teemadele tuletada meelde ja tõsta nähtavale ka juba olnud, aga teenimatult vähe pilte tekitanud teemad. Näiteks "Vallatud kurvid" on ju piisavalt mitmemõtteline... :)
Ehk proovingi seda - lisan vaheldumisi uute teemadega nüüd mõnda aega vanade teemade ülessoojendusi. Kellel juba pilt tehtud, võib ju teisegi teha või oma vana asja värske pilguga ja uute oskustega üle käia.
Minus, kui aeglases inimeses tekitab siinne teemade kuhjumine küll näiteks stressi, no eks see ole minu probleem, aga kui juba jutuks tuli :) . Juba on neid teemasid ju nii palju, et valikut jagub pikemaks... Vaevalt et kellelgil need kõik tehtud on. Kui kellelgil aga tõesti selline mure tekib, siis võiks ta ju ise mingi teema püstitada. Seega teeks ettepaneku, et teemade püstitamine ei oleks mitte nii plaanipärane vaid rohkem spontaanne- tuleks siis, kui kellelgil midagi välgatab.
FB on tõesti liiga lärmakas ja kuidagi muudab kõik üheülbaliseks...
Ma mõtlesin ka Moebiuse peale ja uurisin ta töid, aga jõudsin üsna samale järeldusele, mis sina. Kuid äkki see muutub - tahaks proovida küll.
Arvan, et teemasid võiks juurde tiksuda, aga harvem lihtsalt. See kolme pildi teema võiks kehtida selles mõttes, et teemapostitused üksteise otsa lihtsalt ei kuhjuks - et teemapostitusi eraldaks vähemalt üks postitus. Või midagi.
Üks asi, millele vajaksin feedbacki, on see, kui tihti peaks uusi teemasid ikkagi postitama. Mul endal tekkis juba tunne, et peaks kehtestaam reegli, et uut teemat ei tule enne kui peale viimast on vähemalt kolm uut pilti laekunud... Aga ma ei tea, on see hea mõte.
Üldse on keeruline nende teemadega. Endalgi on paljud vahele jäänud, ja aina uusi lisada... siis tundub, et "võlg" aina suureneb.
Samas oli mul plaan juba paari nädala eest teha äsjalahkunud Moebiuse mälestusteema, temast inspireeritud piltide saamiseks, aga isegi mina (kes ma olen ikka väga pikki aegu koomiksiteemaga tegelenud) ei tea temast tegelikult piisavalt. Seetõttu pole mul põhjust arvata, et tuleks just populaarne teema... Ma küll plaanisin lähtekohaks anda mitte tema konkreetse loomigu, vaid mõne näitepildi najal pigem tema piiritu fantaasia ja värvidemängu, ehk siis teema oleks mingid alateadvusest välja ujuvad unenäolaadsed asjad... Aga - eks võta ja vormista see kõigile arusaadava tekstina... Keeruline ja aeganõudev.
Mulle see Facebooki asi ei istu. Liiga segane ja "lärmakas". Ei näe sellel mingit korrapärast tulevikku. Seega olen Joonistajad koos patrioot ja kavatsen siia postitada. Mul on tegelikult väga mitmeid pilte pooleli või soolas ja üks sõber just ütles, et võtab Joonasega ühendust ja saadab oma kolm esimest pilti, et meiega ühineda.
Jah, kvaliteedi- ja suuruse-aspektile ma isegi ei mõelnud kummalisel kombel...
Ega minul kui ühel JK asutajal polegi olnud soovi Facebooki üle kolida, seal lihtsalt asutati äsja midagi sarnast.
Üldiselt sai seda blogi tehes ikka kõik päris põhjalikult läbi mõeldud ja asjad on algusest peale kontrolli all olnud, seepärast on tõesti sisu algusest tänaseni üsna ülevaatlik ja arusaadav. Puudu peaks olema ainult mõned pildid, mis lingiti kusagilt mujalt, mitte ei postitatud otse siia.
Üldiselt oleks mul kahju kui see asi siin visinal välja sureks, samas ei suuda ma välja mõelda mingit stiimulit, mis paneks inimesi aktiivsemalt osalema. Ma ei asuta ju isiklikku auhinda ega hakka oma varudest raamatuid välja loosima... :)
Rääkides Facebookist, ütleks niipalju, et Näoraamat pakib pildid niivõrd kokku, et teatud tööde puhul langeb kvaliteet märgatavalt. Juba selle tõttu ei soovitaks mina seda alalise postituskohana kasutada.
Tänud kommentaari eest, Mattias. Tsipake ma olengi meresina ka laeva värvidesse seganud, aga ilmselt saab seda oluliselt rohkem utreerida, nagu ka sinu toodud näidetes. Mis puutub perspektiivi, siis paistab see sellel pildil küll pisut kipakavõitu; aga et ma 3D-s käpp pole, siis nii ta vist mõneks ajaks jääbki.
Jälle väga lahe fantastiline disain. Oleks võib-olla allveelaeva ka natuke meresinasse matnud, aga hei - ma ise ei julge seda allveelaevateemat ilma 3D-d kasutamata proovidagi. :) Perspektiiv ja värk. James Gurney on muidu ühes oma kahes maalist rääkivas raamatus veealustest stseenidest hästi rääkinud. Oot, see on vist lühendatud kujul isegi ta blogis olemas. Ongi. Näe. http://gurneyjourney.blogspot.com/2010/01/color-underwater.html
Su kolme tenori kavatsus on mu arvates küll vahvasti realiseerunud. Täitsa kujutan ette mingit Eesti animasarja, mis leiab aset 90-ndatel ja nende kolme kuulsusega peaosas. Tegijaid ka oleks, aga majandus on, nagu on. :P
No teoorias ma ju võiksin siia teha teema "Ulmeplakat", selle alla viitsiksid EHK need, kes kunagi varem midagi sellist juba teinud, ka midagi postitada... See, millist tasu autor oma pildi kasutamise eest tahab, tuleks siis tema endaga kokku leppida.
Kas joonistajad tahaksid ulmeajakirjale Reaktor mõne reklaampostri disainida? Nõudeks on A4-suurune, mustvalge ning veebiaadressi www.ulmeajakiri.ee sisaldav plakat. Kui nädalateemaks ei sobi, siis ehk on keegi eraldi nõus kätt proovima.
Lisaks otsib Reaktor kaanekujundajaid ning illustraatoreid. Huvi korral võib kontakteeruda ilumae@gmail.com
Mõtlesin ka, et see pikkuse asi on vist visuaalsuse pärast - mõjub igatahes põnevamana, kui siis, kui kõik oleksid ühepikkused. Ja noh, Iff mõjub mõnes mõttes kõige lühemana ka päris elus, kuigi päriselt neil vist väga suurt pikkusevahet ei ole.
Riided on küll väga tabavad - kuidagi igaühele oma.
Ma kardan, et remiksimiseni jõuaksin mina vast küll alles pärast maailma lõppu. Pea on nii muid asju täis, et hetkel on kunstitöö väga marginaalseks muutunud. Aga eks näis, mis tulevik toob. :D
Ma oletan ka, et TEGELIKULT oleks pidanud kõik kolm tegelast ühepikkused olema. Aga see poleks olnud huvitav, pikkused on puhtalt dünaamika pärast erinevad. Mis veel Ivo Linna joonisversiooni puutub... Juuksed, vuntsid ja habe on tal olnud eri etappidel üsna erinevaid, aga see, et salgud krae peale langevad, on küll pigem reegel kui erand. Juuste värv oli ka selline tüüpiline kartulikoor, praegu on nad ikka oluliselt heledamad. Üldse on need pildid loomulikult koondportreed mitte mingi konkreetse hetke kajastus. Kuigi ma võin öelda, et kusagil kaheksakümnendate lõpul oli Mägil täiesti olemas selline mõnepäevane habemetüügas.
Siin blogis on täiesti praktiseeritud teiste piltide remiximist, seega - laske käia ja joonistage kolmik sarnasemaks! Ja, noh, kostüümid on ka üsna puhas fantaasia, värvid eriti. Paar pilti jäid googeldades ette, aga värvides ma neid enam ei vaadanud.
Täitsa vahva kontseptsioon. Meie kolm kuldkõri on ka täitsa äratuntavad. Ainult et Iffi juures miski häirib. Võimalik, et ta peaks olema veidi pikem ning tema iseloomulik "lotike" lõua all annaks ilmselt karakteersust juurde. Ja nina on tal üsna sirge ja suur, isegi vist veidi kumer väljapoole. Ma ei kujuta ettegi, kuidas seda võiks karikeerida. Ja soeng - Iff on enamasti lühikese soenguga, seitel keskel - ta peanupp on pigem ümar kui kandiline. Pigem on Mäks kergelt kandilise lõuaga ja võib-olla rohkem laia kui pika näoga. Joala oma baretiga on täitsa muhe. See on tema kaubamärk. Muidugi küsimus ju selles, mis ajajärku on kujutatud - Iffi halli paruka järgi arvaksin, et ehk 90-ndaid, aga siis vist Mäksil ei olnud veel habet. Siis nad olid ilmselt ka kõige rohkem igaüks oma nägu. Nüüd on Iff ja Mäks nii sarnaseks läinud - mõlemad hallid, ümarad ja habetunud nagu jõuluvanad. Ja Joala on üldse kadunud. :D
Värvid on lahedad. Siit võiks ka välja lugeda mõtte, et kuulsad tenorid on edukalt läbi seilanud mitmetest aegadest ja valitsustest - arvestades viiteid meie praegusele ja endisele lipule.
Igatahes suured tänud pildi postitamise eest, siis on, mida vaadata! :)
Ma näen pidevalt mingit Šveitsi moodi maastikku, kui ma seda pilti silmanurgast märkan, kuigi siin pole ju mägesid ollagi. Reklaamide poolt rikutud aju ilmselt...
Eesti Ekspressis, täpsemalt ilmselt selle lisalehes "Oma Kodu" (oli vist selline nimi) jooksis pikka aega artiklisari tippillustraatoritest, pole välistatud, et seal oli ka Rackhamist lugu.
Eestis ilmumisest pole õrna aimu, aga Rackhamist ilmus umbes aasta eest päris korralik elulooraamat. Tema piltidega muinasjutukogumikke on ka saadaval. Ma mõtlen siis Amazoni moodi kohtades, kuigi mul on tunne, et nägin Grimmi muinasjuttude ingliskeelset ka Rahva Raamatus.
Huvitav värvilahendus ja täiesti ehe "vamp". Ainult et jalad sissepoole poos viitab ebakindlusele ja introvertsusele. Jõulisust lisaks see, kui jalad väljapoole pöörata. :)
Ei, see otseselt ei pidanud nii olema, ilmselt jäi kahe silma vahele või siis vahetevahel ma ilmselt ei mõtle iga detaili nii täpsusteni läbi. Aitäh tähelepaneku eest! =)
A kriitikaks - mul on tunne, et kuninga pildil on igal pool väikesed ruumilisust lisavad gradiendid, välja arvatud kroonis. Kas see pidigi nii olema? Tundub kuidagi lame muuga võrreldes.
Kas tal on kaks seitlit? Selles mõttes, et mul on tunne, e tal on juuksed/parukas peas kuidagi ühele poole viltu nihkunud ja parempoolne seitel lõikab kuidagi pähe sisse... (Kroon on ka nagu peas otse, kuigi kui pea on ümmargune, siis peaks/võiks ta vist olla veidi viltu vajunud...
A muidu värvid mulle meeldivad ja geoloogiline tordikleit on ka hea idee.
Teostuse poole pealt meeldib mulle see su senistest piltidest kõige rohkem. Joon ja värv on head. Kui midagi kritiserida, siis soki värv on ehk liiga kiiskav ja satureeritud muuga võrreldes; ka võiks selja taga olev kepike olla väiksem/kaugemal ja pigem lõikuda ainult päkapiku käega. Kepikese ots jääks siis ka ilmselt kõrgemale hange.
postri pitsul on jälle nagu selles joe cockeri laulus "you can leave your hat on"... mida kõvem staar, seda vähem riideid, peaksid ise paremini teadma ju.
Loodan, et teil oli tore. Ootame siis uusi ja vahvaid pilte siia. Mina elan paraku (või õnneks) Edgariaanast üsnavägakaugel, muidu olen vahest mõelnud, et võib-olla oleks tore ka vahelduseks kivi alt välja ronida ja kaasa joonistada. Aga selleks peab kõvasti motivatsiooni olema. Praegu olen motiveeritud ainult hiberneeruma. :D
Läks, nagu arvata võis - kohal oli viis tavapärast koosjoonistajat. Koomiksikeskuse tööõhtu oli ka veidi ebatavaline - Soome Vabariigi aastapäeva puhul toimus artist's showcase tund varem kell 7, misjärel asuti projektoriga seinal linnan juhlat vaatama ja pizzat-šampust nautima. Meie samal ajal ajasime juttu ja joonistasime. Peale kaheksat läksime kodudesse laiali.
Siiski peab kogu selle grumpy-old-man-talk'i lisanduseks ütlema, et ülalolev rida sisaldab neid väheseid 3-4 koomiksiraamatut, mille lugemist olen suutnud veel nautida viimase ca 5 aasta jooksul. Paar tükki on veel, kuid need tulevad mu indie-viktoriini, kui kunagi on aeg see kokku panna... :)
21 - "Nikopol Trilogy" - Enki Bilal ja Pierre Christin Olen üritanud lugeda. Natuke vist jälle graafilise külje poole vildakad lood, samas originaalsed. Aga selle põhjal tehtud film oli nii igav, et jätsin lihtsalt pooleli. Olen üllatavalt mitmelt inimeselt sama kogemust kuulnud, mõni jäi isegi magama.
22 - "Bone" - Jeff Smith. Autor, kellega olen kätt surunud :) Olen mitmeid kordi üritanud selle oopuse täies mahus ette võtta... aga ükskord ma loen selle läbi nagunii! Graafika ja lugu on suurepärases balansis ja üldse ei imesta sarja populaarsust. Oma naisega andsid nad seda iseseisvalt välja ja teenisid miljoneid dollareid tänu ahnete korporatsioonide vältimisele (kes seda lugu alul oma hõlma alla võtta ei tahtnud ja hiljem uksematti kaapimas käisid).
23 - "Everything We Miss" - Luke Pearson. Indiautor, keda ma peaks teoorias jälle kiitma. Aga kuna ma olen sõna otseses mõttes vihkama hakanud kõiki masendavaid suhtedraamasid, millest koosneb enamik alternatiivkoomiksi repertuuarist, siis ei ütle ma midagi :) Antud autor on aga tõesti hea, kui ta tegeleb muude teemadega, isegi väga hea.
24 - "Ghost in the Shell"- Masamune Shirow Pole lugenud. Film oli mixed feelings, ehk on raamat "diibim"...
25 - "From Hell" - Alan Moore ja Scott Campbell. Pole lugenud, kuid pean juba pikalt plaani ette võtta. See on klassika, mida on piinlik mitte lugenud olla. Moore, va ärikas, oskab ju ka lugusid hästi kirjutada.
8 - "Watchmen" - Alan Moore & Dave Gibbons. Pole lugenud, olen üritanud. USAs on vist miljoneid, kellele see kultkoomiksi tipp, kuid kahtlustan, et see tuleneb supekangelastest läbiimbunud koomiksikultuurist. Moore meenutab välimuselt küll hullumeelset new-age guru, kuid sügavalt sisimas on ta ilmselt geniaalne ärikas, kuna oli osav turu nõudlust ära tabama. Film oli üpris hea, kuid "Incredibles" meeldis rohkem... :)
9 - "Walking Dead" - Robert Kirkman & Charlie Adlard. Ma ei tea, kuidas küll mitu vastajat seda teadsid erinevalt minust :) Aga antud telesarja vaatamine jäi pooleli liiga stampsüzhee ja kaasaelamist väärivate tegelaste puudumise tõttu. Loodan, et lõpuks tehti nad kõik zombideks...
10 - "Hard Boiled" - Geoff Darrow. Graafiliselt ja ka sisuliselt kõige haiglasem raamat, mis mul riiulis on. Aga kui mul seda ei oleks, siis ostaksin kohe. Sisu ma ei mäletagi - ja võin väita, et see on väheseid koomikseid, millel graafika päästab sisu(tuse). Pilt ise ongi lugu, mingitlaadi täisikasvanute anti-muinaslugu.
11 - "Preacher" - Garth Ennis & Steve Dillon. Kui ma olen alati öeldnud, et Art Spiegelmani graafiline novell "Maus" on nagu Spielbergi "Schindlers's List", aintult et palju parem, siis see on nagu Tarantino "Pulp Fiction", ainult et palju parem. Üks väheseid mainstream sarju, mille olen ostast lõpuni läbi lugennud. Suurepärased dialoogid ja hea tempoga lugu. Graafiliselt pigem igav ja sarnased näod kipuvad sassi minema kohati, kuid kannab lugu hästi.
12 - "La Quête de l'oiseau du temps" - Serge Le Tendre ja Régis Loisel. Väheseid asju siit, millest ei tea mitte kui midagi ega oska arvatagi. Joonistaja on siiski tuttavam.
13 - "Blacksad" - Juan Diaz Canales & Juanjo Guarnido. Graafiline meistriteos, kuid sisu poolest tüüpiline etteaimatav krimka, nagu olen kuulnud. Seetõttu pole ka endale hankinud.
14 - "Corto Maltese" - Hugo Pratt. Ivar väidab, et esimene koomiksromaan. Olen sama väidet kuulnud vähemalt 4-5 teise raamatu kohta :) Olen lugenud antud autorilt katkendeid. Ma tean, et peaksin klassikat paremini austama seda lugedes, kuid pole suuteline olnud, kuna eksootilis-filosoofilised seikluslood pole lihtsalt mu teema.
15 - "League of the Extraordinary Gentlemen" - Alan Moore & Kevin O'Neill. Pole lugenud peale ühe katkendi ja tegelt ei oska muud arvata, kui et ilmselt tegu on asjaga, mis ületab minu attention span-i. Koomiksi puhul on see tegelt kvaliteedi näitaja.
16 - "Sandman" - Neil Gaiman jt. Olen üritanud lugeda, kuid nagu Ivar mulle kunagi selgeks tegi, alustasin sarja täiesti valest kohast ja seetõttu jäigi mul asi katki.
17 - "Kingdom Come" Mark Waid ja Alex Ross. Pole lugenud, kuid kahtlustan natuke, et see on suurelt jaolt Alex Rossi egotrip, mida on lihtsalt seeõttu valus lugeda, kuna iga pildi juures kalkuleerib aju selle valmistamiseks kulunud aega.
18 - "Isaac le pirate" - Christophe Blain. Sari on mul suurelt jaolt olemas, väga mõnusa graafikaga. Tundub, nagu ta ei näeks üldse vaeva, samas on kompositsioonid ja joonistused lõdvalt stiilsed. Lugu ise tundub ka hea, kuid ootan alles võimalust neid lugema asuda mõnuga.
19 - "Batman, Hellboy, Starman" Mike Mignola ja James Robinson. Pole lugenud ega vist ka näinud. Mignola stiil on väga jõuline ja originaalne, kuigi ma tahaks pigem lugeda näiteks tema Romeo ja Julia adaptsiooni, kui taoline olemas oleks :)
20 - "Bram Stroker's Dracula" - Mike Mignola & Roy Thomas Sama jutt.
Ma paneks "viktoriini võitjana" kirja ka mõned isiklikud komentaarid antud raamatute kohta - nii palju kui ma neist tean. Ma ütlen kohe, et kuigi ma õpetan aeg-ajalt koomiksit, pole ma end teadlikult koomiksiajalooga kunagi harinud. Pigem on mind huvitanud mingi konkreetsed raamatud-autorid ja nende uurimise kaudu olen õppinud koomiksiilma lähemalt tundma. Ma pole enamust siinsetest lugenud seetõttu, et need ei kuulu lihtsalt mu ampluaasse. Kõige lõpuks pean ütlema, et koomiksis on mind aina rohkem huvitama hakanud originaalne ja kaasahaarav lugu, mis soovitavalt omab ka tihedaid seoseid reaalse eluga. Sellest kõigest lähtuvalt ka alljärgnev.
1 - "Richard Stark's Parker" - Darvyn Cooke. Joonistuse stiil mulle meeldib oma retrolikkuses, kuid ma pole seda endale ostnud, kuna osa arvustused esitasid küsimuse, et miks teha nii otsene koopia raamatust. Ehk siis miks illustreerida teksti, mitte anda sellele loole midagi uut juurde peale heade piltide.
2 - "Sky Doll" - Alessandro Barbucci ja Barbara Canepa. Suutsin lugeda pool esimesest vihikust (kokku on neid vist 3). Graafiliselt kohati vägagi andekas (itaalialik kompositsiooni- ja värvitaju oma parimas), sisu polnud oma stampide ja halbade dialoogidega põrmugi kaasahaarav. Võibolla oli aga viga konkreetses USA tõlkes.
3 - "Blueberry" - Moebius ja Jean-Michel Charlier. Pole lugenud. Loodan, et see ei kõla pühaduserüvetajalikult - Moebiuse klassikalisusest saan aru, kuid tema stiil pole mulle mingil Y põhjusel kunagi meeldinud ja eriti vähe meeldib see antud sarjas.
4 - "The Extraordinary Adventures of Adele Blanc-Sec" - Jacques Tardi. Pole jällegi lugenud, piinlik küll. Tardi on eurokoomiksi klassik, kellest olen küll söögi alla ja söögi peale kuulnud, kuid pole ühtki tema raamatut peale sirvimise lähemalt uurinud. Mõnes mõttes on ta juba pisut vanamoeline, kuid on siiski ajale väga hästi vastu pidanud.
5 - "Cages" - Dave McKean. Ok, seda tellist (või pigem betoonpaneeli - see on mu kõige suurem ja raskem koomiks) olen lugenud. Võiks nüüd arvata, et mina kui indimees peaks seda taevani kiitma. Kahjuks mitte. McKean on küll ülimalt andekas kunstnik, kuid lugu läheb osalt selle sama lendleva joonega mängimise nahka ja kaotab oma fookuse. Või noh, fookust polegi. Aga kui arvestada, et ta tegi seda 10aastase perioodi jooksul, siis pole ka ime tegelikut. Filosoofilse mõtisklusena on ehk isegi hea, kuigi stampidesse kalduv.
6- "Monsieur Jean" - Philippe Dupuy & Charles Berberian. Ma olen lugenud mõnda neist albumitest ja oman kõiki. Tegelikult ei raatsi ma seda palju korraga lugeda, kuna tegu on tõeliselt hea loojutustuse ja graafika kombinatsiooniga. Kõnekas on võibolla fakt, et kui ma saabusin järjekordselt Helsingi-tuurilt koomiksihunnikuga ja antud sarja üht osa sadamas lugesin, oleksin äärepealt laevast maha jäänud. Ma lihtsalt ei märganud suures lugemistuhinas, kuidas kõik laevale hakkasid minema. Naljakas, suurepärase tempoga ja kaasahaarav värk. Sisult nii üdini prantslaslik, et see pea-aegu häirib :)
7 - "Blankets" - Craig Thompson. Ivar nimetas Indieautoriks... No ma ei tea, see on mainstream meedias ikka üpris tuntud asi, üle kümnesse keelde tõlgitud ja stiili poolest ka mitte väga indie. Thompson ise on ka vätnud, et ta ei taha alternatiivikutega eriti samas paadis olla, kuna nende lood on kõik küünilised ja nihhistlikud. Aga üks alernatiivik arvustas seda kunagi hommikusöögilauas mulle nii: "see raamat maitseb samamoodi, kui ma ma kallaks kogu selle toositäie suhkrut oma teetassi." Kontrast indie ja selle raamatu vahel võib tõepoolest nõnda maitseda, kuid antud raamat sisaldab tegelt ka küllalt paraja annuse soola. Seega, bittersweet Blankets hulbib kuskil seal alternatiivi ja mainstreami vahepeal ja tegelikult hästi hulbib. Minu üks lemmikraamatuid ja ega palju muud viimasel ajal sellele vastu pakkuda pole.
Minu kommentaar ei olnud sugugi surmtõsiselt mõeldud (kusagil oli seal isegi vist üks smiley); vabandan, kui see selliselt välja kukkus ning asjatut meelehärmi põhjustas ...
Ärge nüüd iga sõna siin nii SURMTÕSISELT ka lahake! Niiviisi saan ma veel ka virtuaalse kolaka selle eest, et tsiteerisin postituse lõpus bändi valesti...
Mina tegelikult arvan, et lugemisest tähtsam on silmaring, st. teadmine, mis on olemas ja oskus kõigest sellest endale huvitav värk üles leida.
Ma ise olen juba nii palju asju näinud, et (välismaa) poes uue koomiksiraamatu lehitsemisest võtab suurema osa ajast selle riiulist võtmine ja avamine-sulgemine. Selleks, et aru saada, kas asi on just mulle huvitav, ei kulu üle kolme sekundi lehitsemist. Totter, aga tõsi.
"LÄBI lugema" on üldse keeruline mõiste. Kui sarjast on paar albumit loetud, siis mis see on? Mina olen enamust neist asjadest veidigi lugenud, peale ühe, mida ma pole endale arusaadavas keeles näinud. Selle nimekirja asjad tegelikult vääriksid kõik ka lõpuni lugemist, samas on maailm täis asju, mille nii-öelda sämplimisest piisab.
Kujutan ette, et "League of EG" oleks tõeliselt suure kirjandusliku silmaringiga inimesele isegi VÄGA huvitav, sest selle loo point ongi selles, et sealses paralleelajaloos tegutsevad vastava ajastu fiktsionaalsed tegelaskujud. Lihtsamaid viiteid a la kapten Nemo või Nähtamatu Mees või Sherlock Holmes tunnevad ilmselt kõik ära, aga seal on sadade kaupa hoopis keerulisemaid viiteid. Ja asi samas toimib ka lihtsalt seiklusnarratiivina, lisaks on kogu sari vormistatud vastavale ajastule kohaselt - viktoriaanlikud osad on täis retroreklaame, kollaseid boonusnovelle, õpetlikke vägivaldseid lasteluuletusi jne jne. Väga leidlik asi.
A mis Totorosse puutub, siis pole veel keegi suutnud mulle tõestada, et tegu pole kõigi agade parima täispika animafilmiga.
N'jah, oleneb kust poolt vaadata :) Minu jaoks liigitub Metsatöll pigem raskemuusika lahtrisse, nii et "kerge muusika" kõlab üsnagi vastuoluliselt selles kontekstis (aga see on ainult keeleline vastuolu, sisuliselt olen nõus).
Noo ma ei pidanud ise sugugi ainult Miyazakit silmas nt õ_õ
Walking Deadi lugesin päris palju, aga League jättis ka korduva lehitsemise järel ikkagi võrdlemisi külmaks - et meh... Ja Ghost In The Shell oli vähemalt sel ühel ja ainukesel korral, mil seda käes hoidsin, harjumata silmale liiga sürr - need VR stseenid ei toiminud ma jaoks üldse, samas kui animes olid nad OK.
Totoro kohta - mulle endale meeldis, kuid samas mitmed sõbrad-tuttavad on väga negatiivselt selle suhtes meelestatud.
Ah, ärge seda Miyazakit üle tähtsustage, vähemalt sellest kontekstis. Mõni saab veel süümekad tagarääkimise tõttu ja mõni süümekad, kui nime ei tea. Ja eks pinnimise peale teadsid nood tudengidki mõnd antud isiku tehtud filmi, mis sest, et nimi võõras oli. (Totorod ei teadnud siiki keegi, mis oli tegelik kurb asi minu jaoks.)
Mina näiteks ei teadnud ülalolevast küsitlusest Walkig Deadi ja League of Extraordinary Gentelmen'i, mis peaks ju kah suht kuulsad asjad olema. (Minu jaoks ebahuvitavad lihtsalt...)
Selle Joonase kommentaari kohta - olen tollelaadset tendentsi noorte eesti kunstnike seas ka varem täheldanud - väga palju toimub jalgrattaleiutamist, seal kus tegelikult on tohutu piktoriaalne varamu paari klõpsu kaugusel.
Kas on asi inglise keele oskamise taga või totaalses huvi puudumises vmt ?
Mina pean küll tunnistama, et poleks lambist neist ühtegi teadnud, kuigi pean tõdema, et Mike Mignola nimi on mulle tuttav ja ka tema karakteritest olen kuulnud. Aga noh, tuleb öelda, et ma pole suur koomiksifänn, kui Uderzo ja Goscinny ja veel mõned vast välja arvata.
Imestama paneb aga see, mis siin kommentaariumides kõneks tuli: "Joonas mainis hiljuti, et meedia ja reklaamikunsti tudengite hulgas polnud kord klassis kedagi, kes oleks teadnud Hayao Miyazakit." Siis hakkasin küll mõtlema, et no teda ja vähemalt osa tema loomingust tean isegi mina. :D
Noo - mu list oleks olnud järgmine (võrdlemisi mainstream õ_õ):
2 - Sky Doll - Barbucci/Canepa 3 - Blueberry - Moebius 8 - Watchmen - Alan Moore + ... 9 - The Walking Dead 13 - Blacksad 15 - The League Of Extraordinary Gentlemen - Alan Moore ja sõbrad 16 - Sandman/Death - Neil Gaiman 17 - Superman (duh!) - ??? 19 - Batman vs Hellboy - Mike Mignola 20 - Dracula - Mike Mignola 24 - Ghost In The Shell - Shirow
Osa oleks võinud ikka võtta, oleks huvitav teada, mis nimed on rohkem tuntud, mis vähem. Mis spikerdamisse puutub, siis mul puudub üldse nimemälu ja spikerdan kogu aeg.
Kas 15 pole mitte The League Of Extraordinary Gentlemen - Alan Moore ja sõbrad ?
võistlusest ei hakanud osa võtma, sest teadsin koomikseid veidi alla poole ja nende autoreid umbes noist omakorda pooltel - poleks nagu aus old päris kõike surfata.
Nonii, mitte, et ma ei peaks hetkel magama, aga ma ikkagi vastan kohe, märkasin just uusi kommentaare.
Joonas - sa said asjadele praktiliselt pihta. Mis läks mööda - Alex Rossi joonistatud koomiks on, kuigi kunstnik selge, kummalisel kombel pähkel. Ma arvasin, et siin pildil on ta kõige kuulsam asi (mida ma pole lugenud, aga millest on mul üks huvitav seik jutustada, teen seda kunagi oma blogis.) Paar asja, mis sul ebatäpsed või puudu, on Elina õigesti kirja pannud.
Huvitav, et 12 pole veel kõlanud. Ma ise nägin kunagi ammu poola verd kolleegil selle sarja poola albumeid, jätsid üsna kustumatu mulje. Nädala pärast ilmub Prantsusmaal "integraal", kus esimene sari ühtede kaante vahel, ühesõnaga, omamoodi aktuaalne BD hetkel. Üldiselt on see üks olulisemaid fantasy-asju kui tarku raamatuid/kirjutisi uskuda (ühe neist kaanel on number 1001).
See, et 15 on seni mainimata, on samuti kummaline. Selles kaadris on ju ilmselge vihje ühele tegelasele ja sealt on juba väike samm nii koomiksini kui sellest tehtud (sita) filmini.
A üldiselt postitan ma nädalavahetusel õiged vastused koos paari kommentaarlausega.
Indiekoomiksiküsitlus - lase aga käia kui ajast kahju pole!... :)
PS: Ma ei ole kindel, kas olen seda juba kirjutanud, aga nendest 25st olen ma Tallinna Viru Keskuse Rahva Raamatu koomiksiriiulitel näinud müügil vähemalt tosinat.
Mitte et mul mitte midagi muud teha poleks (vaid pigem just seetõttu, et ma midagi muudest tähtsatest kohustustest teha ei suuda), postitan oma pakkumised. Eelnevaid pakkumisi ei lugenud ja samuti ei hakanud enda jaoks tundmatuid asju otsima, mis kohe Amazoni lehelt välja ei hüpanud. Kui on kaks nime, siis käsikirjutaja on enne. Osa pakkusin lambist - ehk läheb täppi.
Richard Stark's Parker - Darwyn Cooke Sky Doll - Barbara Canepa, Alessandro Barbucci Blueberry - Jean-Michel Charlier, Jean "Mœbius" Giraud The Extraordinary Adventures of Adele Blanc-Sec - Jacques Tardi Cages - Dave McKean
Monsieur Jean - Charles Berberian, Philippe Dupuy Blankets – Craig thompson Watchmen - Alan Moore, Dave Gibbons ? Hard Boiled - Frank Miller, Geof Darrow
Preacher - Garth Ennis, Steve Dillon ? Blacksad - Juan Diaz Canales, Juanjo Guarnido Corto Maltese - Hugo Pratt ?
Sandman - Neil Gaiman, ? Superman – ?, Alex Ross Isaac le Pirate - Christophe Blain Hellboy vs. Batman (???) – ?, Mike Mignola Dracula – ?, Mike Mignola
The Nikopol Trilogy – Enki Bilal Bone – Jeff Smith Everything We Miss - Luke Pearson Ghost in the Shell - Masamune Shirow From Hell - Alan Moore, Eddie Campbell
Elina - koomiksite eest 15/16, autorite eest (kui autoripaari puhul vähemalt üks autor õige) 16/16. Seejuures küll ühes nimes esitäheviga ja ühes sarjas kirjutaja vale. Ühesõnaga - tundsid ära kunstniku, aga mitte sarja.
Praktiliselt õiged vastused. Moore on kirjutaja ja Bilal kunstnik, nende kaasautorid on ka olulised osalised, kui soovida vastuseks ka autorite nimesid. Aga, nagu mainisin, piisab ka pealkirjadest. Koomiksite nimed on õiged, välja arvatud 19 - sellega on väike konks... ;-)
Nagu näha ja kuulda, siis pole just eriti osalejaid. Okei... Teen siis ülesande lihtsamaks - nimetage piltidel olevad koomiksid. Kokku siis maksimaalselt 25 vastust ja 25 punkti.
A ega ma eriti ei usu, et keegi üldse viitsib midagi vastata, eks ma postitan õiged vastused nädala lõpus.
A ma ikkagi mõnevõrra imestan selle üle. Joonas mainis hiljuti, et meedia ja reklaamikunsti tudengite hulgas polnud kord klassis kedagi, kes oleks teadnud Hayao Miyazakit. Ja kui "Mõjukaardi"-teemat vaadata, siis paistab, et enamus inimesi tõepoolest ei huvitu absoluutselt sellest, mida maailmas tehakse.
Ilmselt siis asi siinmaal enne ei parane kui Kanal 2 hakkab neil teemadel saateid tegema. Looking forward to it.
Päris huvitavad raskusnumbrid, umbes need, mida ma arvasingi. Üks neist on küll tiba üllatav... ;)
Mis puutub sellesse, millal avaldan õiged vastused koos kommentaaridega, siis seda ma pole tõesti veel öelnud. Pakuksin nädalavahetust 19.-20. november 2011. Ehk siis aega arvata oleks kokku kümmekond päeva.
Sa mõtlesid, et tulemused peaks postitama aasta lõpus, eks? :) Üldiselt olen ise vist nädalavahetuse täitsa ära arvuti juurest ja kui olen olemas, siis raban tööd teha. Tahaks aga postitada siis, kui keegi(d) on juba midagi arvanud...
Mulle valmistavad raskusi 9, 12, 15, 20, 24 - mille puhul ei oskaks hoobilt peast ega googlest öelda ei autorit ega raamatut.
1, 5, 16, 19, 25 on ka raskemate killast.
Aga 23 on see, mida ma koomiksifestaril nägin.(Paraku... :)
Mikk - et siis võitja joonistab auhinnana kellelegi teisele pildi? :) Mattias - sa võid tulevikus teha samasuguse autorianimatsiooni asja, ma oleks seal ilmselt nullilähedane skoorija... :) Aga klassikaliste illustraatorite arvamismängu võiks küll teha.
Joonas - no mina ei tea, mis seal Helsinkis siis nii erakordset näha sai? A ära parem igaks juhuks ütle. :)
Muidu - ma pakuks välja sellise süsteemi, et need vastajad, kes on saanud oma teada suurimad skoorid ja pretendeerivad võidule, võiksid nädala lõpus postitada oma tulemused. Teised saaksid siis lisada puuduvaid asju. Huvitav, kas kambaga annaks kõik asjad paika panna?... Eks näeb.
Ja mind tõepoolest huvitab, milliseid numbreid ära tuntakse, ehk - millised numbrid on kõige lihtsamad ja millised kõige raskemad? Kui viitsite, andke teada!
Kahjuks ma ise eriti koomikseid ei tunne. Pilti vaadates tunne ära vaid ühe autori. Aga teistele siis idee: auhinnaks võiks olla postitaja poolt üks autogrammiga skets, visand või illustratsioon... selline mõte lihtsalt :)
ja tulevad tuttavad ette need playtechi tööle minemised ja välismaale kolimised (õnneks/kahjuks mitte mu enda puhul, ju olen too viimane variant, kellele meeldib kui lasteraamatud on ilusad ja saab sõpradele paar tasuta raamatud jagada :p)
Honorari küsimise puhul tasuks kindlasti silmas pidada, et kuna vabakutselisel illustraatoril tihtilugu pensionisambaid ega tervisekindlustust pole,siis honorari eest võiks viimased 25 aastat oma elust kenasti ikka ära kindlustada.(Alternatiivina võib endale palju lapsi soetada, lootuses, et nei on kahju sul vanaduspõlves nälga surra lasta). Kõige parem on endale siiski endale rikas mees või naine muretseda, kes võimaldaks ilma drastiliste tagajärgedeta sellise armsa ja ülla hobiga tegeleda. Tark illustraator läheb reklaamibüroosse või Playtechi tööle ja mõni natuke veel nutikam ja andekam tõmbab Eestist üldse uttu. Natuke lollim illustraator, kellel on ka vaene mees ja kes pole eriti andekas, peab viimases hädas lihtsalt usklikuks hakkama ja taevamanna peale lootma jääma. Üldiselt Eesti illustraator võiks ikkagi lõpuks aru saada, et asjad on viimased 20 aastat üsna kehvasti läinud ja enesereklaam on illustraatorile siiski kõige suurem ja parem kiitus. Ja ta saab oma pilte ikkagi trükitult näha ja kaks autorieksemplari ka :)
olen juba varem mõelnud, et kas oleks väga imelik eesti illustraatorite käest küsida, mille alusel nad oma honorare küsivad, mis vahemikus need keskmiselt on ja muud seonduvat. ise olen tihtipeale dilemma ees, kui tasu määramise kohta küsitakse. kunagi mingil koolitusel keegi tark disainiguru ütles, et kaval on alati küsida illustratsioonidele müõeldud eelarvet, sest enamasti on see olemas. ja tihtipeale (just kirjastustega töötades), saadetakse sulle lihtsalt leping, kus on kirjas summad-kuupäevad ja sinu asi on lihtsalt alla kirjutada.
et tegelikult olekski huvitav teada kuidas asi käib? ja kas tasub end kõrgelt hinnata või leppida "ajad on praegu sellised" vabandusega ja end nö odavalt müüa. ja kust lähevad piirid?
Jah, iga pakkumist ei tasu lihtsalt vastu võtta, palk peaks ikka töö ja vaeva vähegi kompenseerima. Eriti veel, kui tahetakse midagi tasuta saada, et siis sellega ise raha teha.
Draw! blogis (blog.draw.ca) oli just selleteemaline post, kus kirjutati Moleskine-nimelise kuulsa sketchbooki-firma võistlusest, kus tahetakse endale tasuta uut logo saada. Ja sellest, et seesugune käitumine tuntud firma poolt on lihtsalt lubamatu.
Olen päris palju jälginud honorariteemalisi vestlusi popskulptuuri ehk garage kiti foorumites. Selles vallas on igatahes heaks tavaks see, et kolmandik raha makstakse töö tellimisel, kolmandik siis kui kuju prototüüp valmimas ja kolmandik peale valmis asja üleandmist. (Tellija riskib rahaga, tegija oma aega ja materjale kulutades.) Ja loomulikult - ei mingeid tasuta töid a la "me teeme su vastutasuks kuulsaks", "saad endale portfooliosse huvitava asja", "edaspidi tuleb palju huvitavaid tasuvaid tööotsi" jne.
Eks siin Eestis võiks ka need ajad juba möödas olla, kus keegi tahab teisi ülbelt ära kasutades rikkaks saada. Antud juhul on siis tegu raamatuga, mille tiraaž tõenäoliselt tuhandetes. Ja kaane järgi otsustades on selle raamatu joonistuslik pool igatahes silmatorkavalt üle Eesti keskmise.
Ei tea seda kirjastust, aga oleks huvitav teada, sest no 2euri on ikka masendav küll. Läheks kohe poodi ja vaataks neid raamatuid. Noortele hoiatuseks, et odavalt end ei müüks, aga muidugi ka ise rohkem pingutaks piltidega.
Ma ei peaks ehk siin järgnevat üldse kirjutama - pole selleks volitusi... aga kui üks kirjastus maksab ikka värviraamatu autorile honorari 2 eurot pildi/lehekülje kohta, siis ei oska kohe asja isegi kommenteeridagi. Uskumatu ülbus.
See number on siis pärit reaalsest Eesti elust, peldik-kirjastuse nime ma siinkohal kirja ei pane (kuigi te ilmselt kõik teate seda nime).
Mul isiklikult on Virumaises vanematekodus selle sarja raamatuid ilmselt päris mitmeid alles, kõigis tõenäoliselt natuke värvipliiatseid kasutatud. See illustratiivne kaanepilt on küll kahjuks googeldatud.
oii, see kaanepilt siin!!! kuigi ma värviraamatuid eriti ei värvidnud oli see pilt kusagile sööbinud ja no ikka täitsa elamus seda jälle näha ! kas sul on sisu ka alles?
Hmm, mida ma vastu kajaks - hää mõte ju ja kuulub lihtsalt tegemisele. Ma näiteks teen praegu ühe uue Põssa Polli mängu jaoks pildimaterjali, mis idee poolest peaks värviline olema, aga tööprotsessi kujundan nii, et mul jääks alles ka puhta musta joonega variandid, mida saaks pärast värvi-ise piltidena kasutada.
Värvimishuvilised võiksid siinkohal muidugi ka avamust avaldada, milline võiks üldse üks asjalik värviraamat olla (ja milline kindlasti mitte olla). Piltide teemadeks võib ka vabalt pakkumisi teha, ehk keegi leiab inspiratsiooni! Või siis tellida mõne varasema blogipildi värviraamatuversiooni... Ühesõnaga - kajage vastu! :)
aitäh :). tal on nutuvõru ja silmad on märjad. see on see hetk, kus hoiad tagasi sest teised näevad aga tegelikult nutad. taust on jah digitaalselt lisatud.
Täitsa vinku tegelane. :) Ma tunnen siin pildil hästi tuult, aga mitte niivõrd vihma ja nuttu. See praegune ilme on nagu in-between võtmepoosini, kus on tõeliselt aru saada, et ta nutab. Kas tausta panid digitaalselt külge?
Heehee. Meeldib. Mis teema on - ma tahan ka kogu aeg vihmaussidele torukübaraid pähe joonistada. Kas see ütleb midagi meie lapsepõlve kohta või on see lihtsalt alateadlikult kellegi pealt kopeeritud värk? :)
Pilt ja lugu on head, jah, ma paneks mitu laiki kui südametunnistus lubaks.
Aga, mis kappi puutub, siis šokolaadi osas pole mul isiklikult asjad nii ekstremaalsed, saaksin ka ilma edukalt hakkama. Kui, siis ainult selline märkus, et šokolaad võiks enne söömist külmkapis küll olla.
Seda võiks mõnikord proovida küll. Kuigi ideedega on sageli nii, et need tulevad tegemise käigus: siis kui mingi olemasolev teema on juba välja valitud.
Sa võiksid mõnikord mõne oma pildiidee väga üldise visandina või thumbnailina nädalateemaks välja pakkuda, teised saaksid siis seda oma stiilis valmis pildiks viimistleda.
N'jah, sul on õigus: pilt vajaks veel tööd. Aga ma üritan praegu rõhuda rohkem kvantiteedile kui kvaliteedile :) Mitte et see mul õnnestuks või midagi: ikka ei jää kuus rohkem aega, kui ühe-kahe pildiga tegeleda ...
Sa ikka provotseerid oma piltidega... Ühel päeval prindin ma su pildi välja ja kontuurin ta kalkale brushpeniga üle... Siin tõesti nagu oleks üks detailsem renderdusekiht veel puudu. Samas, su kompad ja ideed on alati head!
Umbs nii se käib, jah. Pärast tuleks liiga väike säbru kaotada ja allesjäävad ühtlasi ümaramaks teha. Fade ei sobi selektsioonis, sest säbru ei ole eri toonides vaid ainult valge.
Kuigi too kunstnik, keda mainisin, saab kuidagiviisi veel oluliselt parema ja toimivama tulemuse.
Või veelgi parem, mitte magic wandiga, vaid lihtsalt valid välja oma pildilt vaid musta värvi. Siis vähendad ala ja paned ainult väljavalitud alale tekstuuri peale.
Kontuuri "kulutamisel" on see nipp, et kõik kulumusjäljed peaksid olema kontuuri sees ja ei tohiks puutuda kontuuri servi. Ehk siis joon peaks keskelt rohkem kuluma kui servadest. Üks kunstnik, keda ma muidugi oma bookmarkidest hetkel ei leia, tegi seda päris hästi, mul võttis tükk aega mõtlemist, kuidas seda saavutada...
A muidugi pole välistatud, et ma proovin veel nii sinist rastrit värviga sünkrooni nihutada kui ka kontuuri "kulutada".
Minu meelest see, et must joon EI OLE kulunud, toob selle põneva tekstuuri just eriti esile. Kui mõlemad ära kulutada, siis kaoks võib-olla see mõnus värskus ära, kuigi pilt oleks võib-olla grammikese ajastutruum. Aga saan aru, et ega sa ei otsi ju 100 % ajastutruudust, vaid oma tõlgendust sellest, nii et praegune on väga hea. Võimalik, et musta annaks "kulutada" mingi sellest tekstuurist valmistatud pintsliga, mida kasutad siis musta peal kustukummina.
Koolivormi tekstuur peaks olema ühe Mirabilia-sarja raamatu musta tagakaane skänn. Soovitan neid uurida... :) Kontuurile ma seda ei lisanud. Kontuuri kulumise korralik imiteerimine on palju keerulisem, aga ma mõtlesin selle ka kunagi välja.
Rastreid tegin eri protsendiga hallidest pindadest mitu tükki varuks, saab patternina edaspidi mistahes pinna või detaili ära täita. Tegelikult muidugi oleks pidanud sinine raster olema samapalju nihkes kui sinine värv, aga ma lihtsalt unustasin selle liigutuse teha.
Nohh, eks mul oli vaja pilti väikest kontrasti tekitada vana, raske ja kandilise kotiga. Ja eks see pilt ongi vist rohkem kade-hämmastunud rastripoisi seisukohalt tehtud?...
Samas, ega ma tegelikult arva, et rohi tänapäeval tingimata rohelisem oleks või et ta vanasti mustvalge oli. :)
Väga tabav, kuigi peab ütlema, et just vanasti oli millegipärast seda koolirõõmu pigem rohkem paraku. Pildil on jütside näoilmed just vastupidised. Samuti on tänapäeva pisikeste jütside koolikotid 3 korda suuremad kui nad ise ja vähemalt 5 korda raskemad. Aga eks see ole pedagoogi silm, mis nii vaatab. Värvigamma ja vastandus tõesti, nagu Siim ütleb, hästi muhe :)
Noh, see hetkel viimane (kus taustaks kopitanud paber) ei ole ka veel viimane versioon - proovisin mõõka keerata, läks paremaks ja paistab, et tuleb see muudatus ka ära teha.
Jänese jalad on päris hea detail, kus on hästi näha rebase loogikale lähenemine...
Vektoritega pole siin miskit tegemist, joonistasin seda jänest Penteli brushpeniga uuesti ja uuesti, siis, kui järjekordne punase pliiatsi visand tundus asjalikum kui varasem. Vahel keerasin natuke skännitud ja puhastatud kontuuri detaile siia-sinna. Sama tulebki siis veel mõõgaga teha...
Mul tundus endale ka, et vist oleks mõistlik jänese versioonid nähtavale jätta, endalgi huvitav vaadata. Muidugi, kui "lõplik" variant olemas, siis ehk vähendan veidi, 4 oleks vast mõistlik maksimum.
See viimane on tõesti enim rebasega ühtiv. lahe on selle tegelase arengut vaadata. Kas Sa tuunisid vektoreid ainult või alustasid mingi hetk nullist kah ?
Ma just mõni nädal tagasi hakkasin mõtlema, et teen selle ära. Ja mul on ammusest ajast nimekiri selle jaoks olemas. Pean ainult korralikud pildid leidma. Nii, et rahu, ainult rahu. :D
Sattusin lugema ühte blogiposti ja kommentaare, mis küll räägivad kirjandusest, aga tuletasid mulle meelde kodumaiste (JK) joonistajate vaat et paanilise kartuse oma mõjutajate paljastamise ees... Ja niiviisi selle nädalateema, kuhu ei tulnud praktiliselt ühtegi pilti. Eks see ole ka omamoodi näitaja. Ma küll ei tea, millest, kas kitsast silmaringist, ignorantsusest, hirmust või enesekesksusest?... (http://rameshwar.wordpress.com/2011/09/10/vat-need-ajavad/#comments)
Tänud :) Kusjuures, kui nüüd järgi vaadata, siis paistab, et Mattias isiklikult soovitaski mul eelmine kord musti piirjooni katsetada :) Aga tõsi ta on, et katsetada tuleks palju muidki variante. Nõus ka sellega, et karika perspektiiv on võssa läinud. Ja nüüd mulle paistab, et trooni oma samuti. Oeh.
Ma ei saa enam ise aru, milline jänes on OK ja milline mitte. Olen seda nüüd mitu korda üle joonistanud ja aina rohkem Roger Rabbiti moodi ta läheb... Peaks vist jänese fotosid vaatama.
Kui ma õigesti mäletan, siis eelmise töö puhul vist soovitati tegelastele musti piirjooni, mida sa seekord oled ka teinud. Ma ei oskagi seisukohta võtta, kas su toredad tegelased väärivad (musti) piirjooni või mitte, aga väärt katsetus oli see ikkagi, mida võib ja tasub veel edaspidigi teha. Võib-olla võib järgmine kord joonepaksust rohkem varieerida või siledamaid streamlined jooni üritada teha või siis vastupidi väga kriitsa-kräätsa minna. Või siis erinevaid värve proovida. Ma ei teagi.
Mulle su ideed, värvid ja maalilisus meeldivad - lase aga julgelt edasi. :)
Kindlasti on Meelisel palju tarkust tegelaste ja muu kohta jagada, mida tahaks ise ka kuulda.
Üks asi, mis veel silma jääb, on karika suu (ellips) ja karika aluse ellips, mis tunduvad olevat natuke erinevate rakursside alt konstrueeritud. Esimene natuke pealtpoolt ja teine natuke teravama nurga alt.
Tegelikult on Joonasel hea idee - teemaks saaks panna looma koos sama algustähega omadusega, igaüks saaks siis ise vaadata, kuidas algriimi kasutab - a la "I*** Ilves".
Ilves iseenesest võiks oma mitmetähenduslikkuses olla ju nädalateema isegi ilma omaduseta... :)
Aga enamus meie metsade loomi on ju läbi võtmata - karud, rebased, hundid, ilvesed... Keegi võiks neile ainult omadussõnu juurde panna? Näiteks, mis oleks sama tähega kui loom ise: kartlik karu, imal ilves jne. :)
Ausalt öeldes on neil ka hulga detailsemad pildid. Mitte, et see midagi õigustaks, aga ikkagi. Ma siiski ei leia, et JK piltide thumbnailid liiga väikesed on. Eks see ole ka harjumise asi.
Taustavärv - paljudel autoriblogidel on see must. Ise eelistan ka päris fotoalbumites tumedaid lehti; must raam toob ka pildi paremini välja, AGA mustal taustal ekraanilt hulga teksti lugemine on piin. Hall taust ei ole ka minu arust tarvitamiskõlblik lahendus, kui keegi mulle just mõne näitega vastupidist ei tõesta. Ma eelistaks ühtlast värvi tausta (st. VALGET), selle asemel, et oleks mingid tekstiboksid ja pildid muud värvi taustal.
Minul see valge küll nii ere pole, et silmadele hakkaks.
JK avalehel peab lisaks pildipostitustele olema käepärast nii palju infot (sildid, uued kommentaarid, viimased teemad, otsing, küsitlused jne), et piltide veeru suurendamine pole mõttekas. Minu meelest on praegune layout üsna õnnestunud. Igatahes saan ma lehele minnes kohe ülevaate, mida uut.
Thumbnaili laius ja kõrgus on kuni 400 pikselit, see on päris suur. Mõne postitaja puhul pole pilt ise oluliselt suurem. Minu telefonis on thumbnail pisike, jah, aga 26-tolli monitoril jälle täiesti normaalne - kuni 11,5x11,5 cm.
Minu Firefoxi aken ei ole ekraanisuurune, mul on valged servad kahel pool täiesti mõistlikud. Silm haarab kolme veergu hästi ja ergonoomiliselt.
Kui mind praeguses Layoudis midagi häirib, siis pigem askeetlik päis - oleks ju šeff kui saaks näiteks teha mõne bänneri, kus mosaiik random piltidest, millele klikates saaks suvalisse vanasse pildiposti, umbes nagu cfsl päises on.
Ma olen kitsama blogiversiooni pooldaja, kuna tegelikult 95% tavainimestest ei kuulu 24"+ klubisse. Ja bogi peaks olema vaadeldav ka neile 13-15" läpakajulla taga istujatele.
Ja keerake oma monitoride brightness paika või tarbige blogi malbelt valgustatud toas. Mul see valge küll igatahes silmi ei kõrveta.(Tausta hallikskeeramisega kaasneks automaatselt hallikate sidebari tekside halvemini loetavus ja seega suurem silmade pingutus)
Teksitküllastuse probleem on, kuid juba üpris blogi algstaadiumis sai selgeks, et kui kogu hädavajalikku infot ära vaja mahutada, läheks kerimine liiga pikaks ja selle info olemasolu kuskil tulbas kaotaks üldse mõtte.
Need on siiani 3 aasat kehtinud dogmad. Aga kui Ivarkerberos viitsib ja tahab ning Kinnas mõne hea tasuta template hangib, siis pole ka muudatused ilmselt välistatud...
Eiei, seda muidugi, et Päris Suur variant on iseavatav, aga see, et viitav pilt postmargi suurune on ei ole päris normaalne. Ta peaks vähemalt kaks korda laiem saada olla. Liigutada üks neist tekstimassiividest ära, kompunnida nad kokku Küljeribaks. Ka see kitsas keskjoondus on tobe, võiks pigem kasutada tervet ekraani laiust selle blogi jaoks, pole vaja, et 50% pinnast niisama tühi on (ahistav silmikõrvetav valge pealekauba).
Pilt ise on otse maalitud, suvaline käeharjutus, lihtsalt järgmine nägu, mõnus värvinämmaga pillamine ja niisama filtritega jukerdamine (nii mõnna on filtritega jukerdada!)
Esiteks - vahva maal. Kas see tekkis esmalt pliiatsisketšist või hakkas kohe maalina pihta? Sellest kuidagi kumab su pliiatsistiili välja. Mõne muu su maali puhul on aru saada, et see algas puhtalt maalina. Et siis jah. Huvi.
Teiseks - blogi valge värvi osas olen isegi nõus. Võiks olla neutraalne hall või midagi sinnapoole. Ma krutin alatii oma monitoridel ereduse nii maha kui võimalik, et silmadel hea oleks (aga siis on muid asju halb vaadata).
Aga piltide väiksuse poolt ma isegi olen, sest... öm. Väikselt on hea ülevaade. Ja kui ülevaade on käes, siis klikin suuremaks.
Ja kaks äärmist tekstitulpa on minu arvates hädavajalikud. Kuidas muidu siin ajastukihtides navigeerida. Arvan ma.
See, et avalehe pilt vajab suuremalt nägemiseks klikkamist, on minu meelest isegi väga hea. Ma pole päris kindel, et ma kõiki blogi pilte üleekraani suurustena näha tahaks. Oma blogidesse võib ju panna megasuuri pilte. Keegi ei keela ja nii näiteks mina ka teen. Kui sildid ja kommentaarid ühes tulbas oleks, muutuks asi minu meelest ebamugavamaks. Või mis teised arvavad?
see on miljonidollari küsimus, Mattias. Kardan, et seekord (nagu ka enamus mu eelmistest kordadest) tekkis pilt esmalt siiski ideest. Erinevalt paljudest, kes armastavad pliiatsiga mõelda ei kipu ma enne ühtki kriipsu tõmbama kuni idee pole valmis, mida joonistada. Nii ka seekord: alul idee ja siis selle vormistamine. Tõtt-öelda oli plaan, et ENAMUSE pildi pinnast võtaks enda alla see va kunstiplätserdus-lõuend, aga töö käigus see vähenes millegipärast ja servadesse tuli aina ruumi juurde.. Aga las ta siis olla selline..
Tänud kommentaaride eest. Korraliku tausta all mõtlesin ma pigem seda, et "sodijooni" võiks vähem olla ja lehed korralikumalt välja joonistatud. Aga samas - ega see vist eriti palju juurde annaks - taust on taust :) Mis puutub seeria tegemisse, siis eks näis - mõned mõtted justkui on, iseasi, kas aega jääb.
Tead, ma tahaks ka näha musti piirjooni ja tausta jätaks monokroomseks ja skitseerituks. Võib-olla lisaks lihtsalt heletumedusi. Siis meeldiks veel rohkem kui praegu meeldib. See pilt puudutab täpselt mu Usagi Yojimbo nuppu. :D Tee seeria!
Jaa, tõesti kohvine koloriit! Aga kui parempoolne on Elina, siis kas vasakpoolne on samuti päriselul põhinev või joob joonis-Elina kohvi oma joonistusega?
Igati vahva pilt. Selline mõnus stiilitabamus - kohe hakkavad mõtted teatud jutuliinis jooksma. Sinna taustaks kujutaks ka ette võib-olla paar värvilist detaili, aga üldiselt võiks tõesti olla selline stiilitruu must-valge tušigraafika. Selline orientaalne.
Sel taustal pole sel kujul midagi viga! Kui üldse muudad, siis jäta ta igal juhul mustvalgeks ja lisa ehk ainult veidi õrnu detaile.Üldiselt ta võikski nii heledaks jääda nagu on.
Kuna sa oma piltidesse väga detaile ei maali, siis oleks tegelikult huvitav näha, kui keegi selle pildi sule või pintsliga päris paberile joonistaks. Siis saaks need arvutis kokku panna ja näha, kuidas see pilt hoopis detailsema kontuuriga koos värvikihina toimiks.
Nii võiks tulemuseks saada midagi David Peterseni "Mouse Guard" sarja piltide taolist.
Okei. Aga ma ei saa aru, kumb on kumma peal. Kas sinine hallil või hall sinisel. Sinisel on kuidagi mõnus üleminek tumedast heledamaks - kuidas see tehtud sai?
Eesti Vabariigi teise tulemise kolmanda aastakümne esimesel päeval: järgmise nädalateema mõtlesin ma täna välja. See on inspireeritud ühest isikust ja seotud Eestiga. Ehk siis nagu sarž või portree või mis iganes, teema nimeks saab isiku nimi. Ülehomme teema üles!
mul on mingid sarnased mõtted. multikäeline paberi-pliiatsid-pintslite komplekt aga üks pilt pidada ütlema rohkem kui sada sõna nii nad räägivad peaks vist joonistama hoopis
Osalisele: Kui on äratundmisrõõm ja pildiga suhestumine, ei saa asja vist päris ebaõnnestunuks lugeda; seda on heameel tõdeda, tänud!! (Loodan, et sa oled kunstis siiski vähem roheline kui pildil kujutatu :-)))
Kas me rääkisime sellest? Mul on samas suunas mõte, et sideshow-tüüpi siiami kaksikutel oleks ühine käsi ja selles ilmselt siis pliiats... Ja kaksikud on kassid?...
Veidi teemast kõrvale - Clo on üks prantsuse joonistaja (http://ecartez-vous-jarrive.blogspot.com/2011/03/un-paquet-de-news.html), kes tegi pilte hiljutisele Spirou-ajakirja tsirkusenumbrile... Muidugi, tema pildid on logo moodi elukate jaoks veidi liiga keerulised, aga vaadata võib ikkagi. Või isegi peab, väga kihvt kunstnik ja vinge digivärvija.
Delfiin oleks minu arust väga sobiv olevus, küll mitte tavaline vaid ikka sellie kuntipärasem. Ja delfiin just see pärast, et delfiinid on suhteliselt osavateks treenitud juba värvide ja pintslite kasutamises...
Kalkal pole viga midagi, isegi joonistan sellele. Eks see olegi digiaja viga, et ei jäägi järele korralikku paberile tehtud asja, kõik on arvutis puhastatud-nihutatud-silutud... Praegu on küll mul see probleem, et brushpeni joon on tegelikult veidi rasvasel kalkal ebaühtlase tihedusega, mistõttu skänni järeltöötlus on keeruline. Llisaks tekib minu skänneeriga ka tušijoonele mingi veider vari, mis raskendab veelgi asja.
Sinise joone printimine - just niiviisi värviti ju varem Prantsusmaal koomikseid - st. värviti sinisega trükitud kontuuri koopiat.
Piinlik küll, aga ma kasutan mõnikord puhtandi tegemiseks lihtsalt vana head kalkapaberit. Valguslaud mustandi ülejoonistamiseks (õhema, nt 80grammise paberi korral) on ka täiesti töötav nähtus, selle saab hädapärast koduste vahenditega ka ise kokku panna. Nt pleksiklaasitükk, kaks korjuga tooli ja laualamp. Hädaga saab päise päeva aal ka lihtsalt kaks paberilehte vasu aknaklaasi suruda ja päevavalgust kasutada.
Vastuseks Ivari kommentaarile: viimastel aastatel olen tõesti valdavalt digitaalselt joonistanud. Eks sellel ole oma miinuseid ja plusse, aga vähemalt värviliste piltide loomisel tundub mulle, et plussid kaaluvad miinused üle; juba seetõttu, et kvaliteetsed värvimistarbed kipuvad olema kallivõitu. Iseküsimus on ainult joonele keskenduvad pildid. Võib-olla tõesti võtan siin mingil ajal ka pliiatsi kätte ja proovin uuesti natuke "päris joont" teha :)
Pildile võib mitme teema sildid lisada, siis ilmuvad need mistahes kasutatud teema sildil klikkajale nähtavale. Ühsõnaga, üks pilt ja mitu teemat. Kuigi üle viieteistkümne sildi vist ei saanud ühele postile/pildile lisada, nii, et mingi piir on ikkagi ees. :)
Sa oled kogu täiega digitaalne tegija? Ma tahaks tõesti näha, et sa võtaksid ja prooviksid sama pildi (või siis mõne järgmise) pintsli või brushpeniga paberile joonistada... See digitaalne joon on tegelikult ju mingi puu- või linoollõike moodi (niipaljukest kui mina asjas tean), aga ikkagi, päris joon paberil võiks olla huvitav näha.
cyberpunk |ˈsībərˌpə ng k| noun a genre of science fiction generally set in a lawless subculture of an oppressive society dominated by computer technology.
1) Teemad on paremal kirjas, paluks lugeda. 2) Teema ei saa olla mingi lohisev lause. 3) pealkirjade vormistamiseks on konkreetne vorm. Paluks järgida.
4) Ma oleks peaagu valmis panema karusselli, kui ta poleks sarnane hiljutise ebapopulaarse rongiteemaga. Aga hiljem kunagi, jätan meelde!
See küll oli juba päris mitu aastat tagasi ja naine ilmselt ammu andnud juba 3 korda pattusid sulle andeks aga peaks mainima, et päris mõnusad kohvipausid olid sul seal Taanis :D
See on sisuliselt ühe tigukiirusel areneva arvutimänguprojekti.. mm. maailma tarvis. Mitte "tarvis" päriselt - kui ma varem üritasin päris (kuid superebaprofessionaalset) concept-art'i teha, siis ma nüüd joonistan lihtsalt midagi kiiret aeg-ajalt, et asjaosalistele silmarõõmu pakkuda.
projekt ise on PARPG - Post Apocalyptic Role Playing Game - mängul nimelt pole veel nime - mida vaikselt maast madalast üles ehitatakse - esimene n-ö Tech-demo on kah välja antud.
Ideaalis oleks ta isometric-vaatenurgaga Fallout/Arcanum/Planescape: Torment -tüüpi mäng talvises ja karmis apokalüpsisejärgses Skandinaavias + veel paar nišši :))
Meeskond on praegu aga väga ebaproportsionaalne - programmeerijaid on nagu muda, kunstnikke praktiliselt pole (3D kunstnikud on kõik ära kukkunud sest) kirjanikke-kirjutajaid pole vist enam ühtegi järele jäänud. Rohkem infot: parpg.net
No ja ma olen isegi mõne sellises laadis veel teinud - projekti foorumis on nad üleval. Plaaningi praegu paar tükki nädalas teha, harjutamise mõttes...
Mm ,väga huvitav riidedisain. Võib-olla mõnes kohas võiks tõesti vähem rasvasi jooni olla (vissst näo kandis, aga ma ei tea ka). Ma ei tea, kas see nõu hea on, aga ma kipun ütlema, et kui ta oleks natuke monokroomsem, siis vist jääks silm kauemaks uitama. Aga kokkuvõttes mulle meeldib. :)
Täpselt õige visuaalne stiil antud teema jaoks - kosmoslikult neoonikas (miks kosmos on minu jaoks neoonikas, maitia) ja UPA stuudio sarnaselt lapselik. :)
See teine on tõesti parem (kuigi esimene oleks ka väga viis olnud). Jah, esimese puhul oli mõlemal tegelasel liikumine sees, aga äkki teise pildi kontrast draakoni liikumise ja tegelanna liikumatuse vahel ongi see, mis asja huvitavamaks teeb.
Koomiksi nimi on "Voyage aux ombres" ja see on minu isiklikus 2011. aasta vingete raamatute edetabelis väga eesotsas. Millega tegu, saab põgusalt näha-lugeda siit: http://soleilprod.com/album/2130
Mnjah, mul on teine Pentel ka tagavaraks. Vahepeal läks mu esimene jooni tõmmates alatihti kahe- ja kolmeharuliseks ega tahtnud enam teravaks tagasi minna. Olin juba peaagu teist kasutusse võtmas... Aga ilmselt oli küsimus kuivanud tušis, peale puhastamist on nagu jälle korras. Ja tundub, et ega lammutada ei maksa, mina pole teda suutnud (veebrushpeni kombel) puhastamiseks algosadeks võtta. Mingil hetkel oli harulisus ilmselt just sellest lammutamiskatsest tingitud.
Päris alguses lõikasin ma tegelikult pintsli millimeetri murdosa võrra nürimaks, kuna muidu oli ta liiga terav ja kippus iga joone algusse jätma mingi vastiku mikrojoone.
Mina eemaldan punase või sinise pliiatsiga tehtud alusjoonise "kirvemeetodil" ehk keeran punase tooni heleduse põhja (Hue/saturationiga). See teeb ehk ka musta joone gramm heledamaks, mida korrigeerin levelitega. Mis kaotab omakorda mõned teravad jooneotsad. Kuid vahe on niivõrd väike, et seda peaks mõõtma makromillimeetrites. Probleemiks võib see meetod osutuda läbivalt ülipeenikese joone puhul, mida mul tihti ei esine...
Olen kunagi teinud ka tagurpidi antslat, kui esialgne tavalise hariliku pliiatsiga kavand tuli piisavalt hea, et seda polnud mõtet ega viitsimist uuesti üle joonistada, et saada sinist visandit. Sännisin siis need hoopis sisse, keerasin joone ülimalt heledalt siniseks ja printisin välja. Joonistasin seega puhtandit prinditud joone peale. See oli aga nii hele, et valmis pilte uuesti sisse skännides polnud visandijoont pooltel piltidel vaja eemaldadagi. Seega - kui pole punast ega sinist pliiatsit käepärast, kuid on olemas korralik skänner ja värviprinter, siis saab ka nii :)
Penteli toodangule on minu teada ainuke valgele inimesele kättesaadav hea alternatiiv Kuretake brushid. Sellel on üks juhtiv ülikallis kullatud mudel ja odavamad plastikust lahendused. Üks taoline odavam mul on ja pean ütlema, et eelistan edasi Pentelit, kuna sel on suurem ots ja parem voolavus. Samuti on Pentel hulga kättesaadavam kui Kuretake.
Tõsi, mina vehin sellega pigem spontaansemalt ja seetõttu kulub see ka hulga rutem. Ivaril on vist üks ja sama kasutusel juba mitmendat aastat. Mul on selle aja peale kulunud vist oma 7... "Kulunud" tähendab seda, et mõned karvad tulevad otsast ära ja seetõttu muutub selle niigi üliterav ots minu jaoks talumatult teravaks. (Elina, meie pere teine brushija, joonistab sellega suht aeglaselt, seega pean põhisüüdlaseks ennast. Teda see terav ots ei häiri ka ja ta kasutab minu poolt mahakantud isendeid nagu uusi...)
Muidu on see oma konstruktsioonilt väga vastupidav. Mäletan vaid üht lekkimisjuhust, kuigi see on mul olnud kaasas igasugustest tingimustes (tagataskutes, kotipõhjades jne). Põhjuseks oli siis ilmselt vigastatud padrun, mitte pen ise. Meie kolmest lammutamisandega lapsest pole ka ükski suutnud sellele midagi halba teha, kuigi aeg-ajalt leiame neid näiteks tooli ratta alt.
Olen neid üritanud ka täita mitteoriginaalse musta tindiga. Mõnedel juhtudel see on ka õnnestunud, kuid üldiselt mitte. Tindi paksus on seega kaasamüüdaval originaaltindil ülimalt täpselt välja timmitud. Kindlasti on aga olemas seega alternatiivid nende padrunite tellimisele, kui vähegi viitsimist katsetada ja uurida netist teiste kogemusi. (Meenub, et kuskil keegi väljamaa blogis hõiskas, et oli leidnud perfektse asenduse, kuid muidugi on mul see link kadunud...)
Originaaltint on muidu veekindel, ülimalt must ning vastupidav!
Akvarellimiseks sobivad mudelid (need 3 eri jämedusega) olen endale ka alles hiljuti avastanud, kuigi need seisavad mul sahtlis juba aastaid... Täppistööks nii hästi ei sobi, toonimiseks aga küll.
Minud arusaamist mööda on Pentel absoluutne turuliider brush pennide alal Euroopas ja USA-s. Ja paremat vahendit annab jooneaustajal ausalt öeldes otsida.
Mulle meeldib see punane pliiats (puust), mille ma suudan korterist üles leida:D Siis mulle meeldivad veel akvarellipliiatsid, mõnusad pehmed ja saab veega üle pintseldada.
Minule meeldivaid värvilisi pliiatseid on põhimõtteliselt kaks. Esmalt Penteli 0.5 mm täitesüdamikud, nii punased kui sinised, mis tunduvad tugevamad ja vähemkiirelt kuluvad kui mõni teine proovitud mark. Ja teiseks Prismacolor Col-Erase pliiatsid, mis on muidu nagu puust värvipliiatsid ikka, aga kustukumm otsas, seega annab neid ka kustutada. Nagu aru saan, kasutavad seesuguseid ka (Ameerika) animaatorid. Bill Presing näiteks joonistab oma kontuure nendega. Scarlet Red, mida kasutan, on igatahes päris mõnus toon.
Mõlemad on head pildid. Selles esimeses on teatav dünaamilisus liikumises, praegune pilt on kindlasti staatilisem, kuigi see punane draakon jällegi tasakaalustab seda. See pilt jätab omamoodi positiivse mulje, samas, kui lugesin filmi sisututvustust, tundus, et see peaks nõretama mustast kibedusest ja kättemaksuhimust. Aga kui aus olla, siis eelistan mina igal juhul positiivset tooni ja pigem pisut "mulanilikku" draakonit ning natuke "ökopungilikku" neidu satanistliku alatooniga tigetsevale emole. :)
Kas sa ei saa aru, kuhu on pildis pilved kadunud või siis, mismoodi ma pilvepildist triibud sain? Jah, valged navitrollalikud pilvelambad tumedamal taeval oleksid paremini näha, see New Yorgi taevas läks hiljemalt laineid väänates üsna väheaimatavaks. Aga samas on joonte jämeduses käevärinalikku muutumist, mis on hea.
Tegelt võiks ju proovida kahte tooni kontuuri, tseppeliinide jaoks heledamat. Loogika selles ju oleks, kuna õhk muudab kaugemad objektid mahedamaks... Eks näeb.
Muuseas, kontuur on ka praegu piisavalt hele, et multiply-na triipudega kattudes oleks tulemuseks tumedam ühistoon, väiksena pole seda ilmselt näha. (Originaalis on pildi suurus... 12000x16000 pikselit...) :)
Minu üks suuri vigu on just see, et ma ei oska taustu millegagi täita, seetõttu olen viimase Poppinsiga natukenegi rohkem rahul kui muidu. Vaatasin just Franquini pilte ja ta on lisaks joone meisterlikkusele lihtsalt masendav pilti sogastamata taustadetailide lisaja. Ma ei tea, kust sellised oskused tulevad.
Mis moodi sa neid pilvi kasutasid, ma küll aru ei saa...
Õnneks oli mul targu su esilagne pilt ära sivitud ja pean ütlema, et võrreldes viimasega, kus on küll enam stiili ja "kick'i", on esmasel parem kompa, kuna Poppinsi siluetti ei sega seal need muud lendobjektid. Võibolla peaks sel viimasel siis peategelase näiteks tumedamaks värvima?...
Digitaalse tausa asemel võiks minu poolest olla need samad müstilised pilved :)
Muidu väga stiiline koloriit, ainult see tumedam halo servades tekitab vägisi mulje, nagu oleks see joonistus paberilt maha pildistatud. Võibolla see ongi hea, kuid kuna ma ise olen sellise halo eemaldamisega tihti tegelema pidanud, siis lihtsalt torkab silma :)
Palju õnne isale! Minu oma saab 60 kümne päeva pärast. :) Pildil vahvad värvid, toob selle kauge ajastu silme ette. Ja vanaisa soeng on küll ajastutruu - ma kujutan kohe 60-ndaid ette.
Jään ikkagi eriarvamusele - poos oma õieli rusikaga ei ole nüüd küll suurem asi... :-) Aga, eks ma paningi pildi kohe peale võõpamist üles selle teadmisega, et hommikul ei mõju asjad enam nii nagu öösel ja, et ta tuleb millegi paremaga asendada.
Ma olen kunagi värvinud kalkale joonistatud pliiatsikontuuri, see on täiesti toimiv meetod. Antud teema uue pildi joonistasin tegelikult ka juba öösel üles, täna kontuurisin ta tušiga ära ka, tulemus on igatahes parem ja näeb profim välja. Proovin draakoni jaoks eraldi paberile ka brushpeni-tekstuuri tekitada, just nagu Mary Poppinsi pildil, pluss siis paar arvutitooni tibile. Eks näeb, millal kõik tükid olemas on ja kokku laotud saavad.
Aga muidu vaatan siin neid kaheksat (!) "Mulle meeldib" klikki ja mõtlen, et ei tea, mille eest küll?...
Miniseelikus Mary Poppinsit näen mina küll esmakordselt. Aga õnneks on ta oma pantaloned sündsalt ikka jalga jätnud:D Sedalaadi viirutust peaks isegi proovima. Kui ilmuks selliste illustratsioonidega Eesti autori lasteraamat, siis ma küll ostaks selle.
See pilt on tervikuna nii sisult kui vormilt päris hea, seepärast torgin veidi lihtsalt paari detaili, mis oleks võinud paremad olla.
Vaatan praegu, et kael on veider... Tegelikult jätaksin kuklajoone ära ja samuti ka kõrisõlme, kaela alaserv võiks olla nagu see lihast markeeriv kaarjas sirgjoon, st. võimalikult sirge. Kukla kandis pole kaela vaja üldse joonistada, maod katavad ära. Ürpi oleks võinud julgemalt "hallitada". Tegelt tahaks näha pilti allpool veidi pikemana, et saaks säärest sirgelt jätkuvat labajalga näha. Äkki oleks võinud madusid kuidagi ruudukujuliselt või tegel't hoopis täpitades varjutada? Parema käe küünarnuki sisenurk võiks olla lihtsalt sirgjoontest koosnev, see väike kaarjoon on üleliigne. Krampis sõrmed on veidi liiga ühesugused, vähemalt lusika hoidmise kontekstis.
Sihuke tunne on, et üks hiirtest lööb kulpi... :-)
Nojah, mis ma oskan kosta. Tore, et meelidiS... Aga päevad pole tõepoolest vennad, peale tänahommikust tunnist joonistusseanssi võin kinnitada, et uus ja hoopis-hoopis parem variant on punase pliiatsiga paberil. Kontuurin ja tekstuurin ta lähiajal ära, seni palun taluda veel seda praegust kohmakat veidrust.
Need on kadunud juba vähemalt paar nädalat ja ka teistest sama skripti kasutavatest blogidest (näiteks Elina kokandusblogist).
Facebooki osas võiks ehk selle like-nupu siia kuidagi monteerida. Aga ma olen kuskil kunagi näinud nagu mingit FB ja blogeri tihedamat integreerimise võimalust. Ideaalne oleks mingi dubleeritud variant, kus kommentaarid samuti dubleeruvad.
Hm... Millal märkasid, äkki on tegu mingi ajutise anomaaliaga, nagu neid ikka ette tuleb?
Aga siit moraal - rohkem möla ja vähem klikkamist, ehk - kõik kommenteerima!
Facebook on väga tore asi, aga sel on kaks otsa. Kuna paljude websaitide info jookseb fb-sse kokku, siis on mul endal tegel't weebis ringi kondamine tugevalt vähenenud. Väga ei tahaks, et kommenteerimine ja infovahetus blogist sinna üle koliks, võiks ikka uudistamiseks pigem blogilinki klikata. Samas, olgem ausad, orgkomitee ajab oma salajutte tegelikult juba ju tükk aega Facebookis... :)
Tänud kommentaari eest, Mattias :) See silmade asetuse nüanss jäi mul kahjuks üldse märkamata, referentsfoto oli ka selle koha pealt hägusevõitu, nii et joonistasin vist väga üldise näo. Nüüd proovisin seda natuke parandada.
Aga mis puutub edasi tegemisse, siis oligi mul plaanis pigem väheste/minimaalsete joontega pilt; kleidi varjutust ka algul ei plaaninud, aga hiljem siiski lisasin, parema "sidususe" saavutamiseks;
See lahendus ja kompa mulle väga meeldib. Väga seikluslik. :) Huvitav kas siniperspektiivi ja udususega annaks sügavust juurde teha samas, et ka su stiil säiliks?
Väga hää, väga hää. :) Kas teed seda mingis suunas edasi? Ma võib-olla ajaks ta silmasid teineteisest lahku (ja individuaalselt suunaks silmad nii, et silma ninajuure poolne ots oleks tiba üleval ja teine ots all), sest minu arvates on see kohe eriti iseloomulik tema puhul.
Väga huvitav katkine perspektiiv. Tahaks ise ka sellist teha. :) Muide, pisipildilt vaatasin, et tegu on nooremapoolse naisterahvaga, aga suurelt oli mu üllatuseks üsna palju kortse ta näos (kuna see oli kõige detailsem osa ta kehast). Sain lihtsalt üllatuse osaliseks. :)
Pildi sisu ja koloriit ärgitab kuidagi mingi ajastuga seotuid tundeid, aga ma ei suuda päris näppu selle peale panna.
Hea ideeline lahendus teha alt-üles vaatevinkli abil pisike tibu kõrguvaks ja hirmuäratavaks olendiks. Pahaaimamatu peategelane on ka lõbus (temaga võiks täitsa mingi seeria olla).
Võib-olla kannataks tibu hirmuäratavat varju veelgi rõhutada ja võõõib-olla tuua horisonti natuke alla ja kaotada kehaalune vari ta keha vahetust lähedusest ära - siis oleks rohkem õhku tema ja maa vahel. Praegu annab kehale lähedal asuv vari natuke mõista, et ta istub, kuigi peaks astuma. Muidugi peaksid ka muud varjud ja heledused olema teistsugused, kui valgusallikas on selja taga ja kõrgel (ilmselt päike).
Mulle väga meeldivad need erinevad ja keerukad mustrid, millest taimed ja tapeet tehtud on. Heaks vastukaaluks on need stiliseeritud veepiisad ja triibuline särk. Vaatan, et oled otsustanud käsi muuta ja uute asendite sketšid teinud. Kui veel selle finisseerid ja tüdrukut natuke prominentsemaks teed (kuna tumedad ja paksemate joontega elemendid on silma jaoks lähemal ja heledad ja peenema joonega kaugemal, siis natuke upuvad ta jalad perspektiivis sügavusse ära, kuigi peaks pildil asuvatest plaanidest koos tooliga kõige lähemal olema), siis on ju igati hää ja lõpetatud pilt. :) Mitte, et siin blogis peaks ainult täiesti lõpetatud pilte näitama - ma ise tahaks ka erinevas valmimisjärgus olevaid pilte siia üles panna, siis õpib paremini.
Minagi ei ole kahjuks lugenud. Aga tegelane... No ma ei tea. Kui ma järele mõtlen, siis ega ma tegelikult ei tahagi filmitegelastest suurt midagi erilist, peaasi, et nad loos kindlat kohta omavad ja ei tekita selle maailma juurde ärritavaid loogikavigu. Kõige kõvemad tegelased on nagunii arhetüübid, ja kas tal on olemas põhjalik backstory või ei, polegi korraliku loo puhul oluline. (Mul endal küll on tihtipeale nii, et just tegelase tekkelugu ongi filmides see kõige huvitavam osa, järgnev kisub tihtipeale igavaks totruseks, hea näide on Spider-Mani esimene film.)
Salander on minu jaoks sama cool teglane kui näiteks Leone westernitegelased, kellest me ju reeglina ei tea üldse mitte midagi. Nohh, eks see tema imepärane arvutioskus oli mõnevõrra naiivne küll, aga muidu kickis igas mõttes assi. Selliseid naistegelasi ei kohta just tihti, reaalsusele pretendeerivates lugudes veel eriti.
Eks see teema oligi taas ettekääne palju musta värvi kasutada ja anarhistlikku morbiidsust joonistada.
Samas, tegelikult oleks ju võinud teemaks panna hoopis "Lohetätoveeringuga tüdruk", kui Salander ei inspireeri, siis kujunda üks vinge tätoveeritud draakon... :-)
Väga head pildid, ja "fotostuudio" on excellent! Pikniku peaks nüüd varsti tegema, külm vist ei hakka :) kuigi täna õhtul oli mul jahe, aga vist homme seda hirmu pole...
ausalt öeldes, sellest tegelesest ma filmi põhjal ei saanud üldse mingit sotti. lühidalt mingi suhtlemishäiretega, homoseksuaalne (va siis, kui ilmub mingi kuriteo seisukohalt oluline vanamehepäss, siis toimub temaga imeline "tervenemine"), mõistagi ninarõnga ja kulmuneediga (aga kes tänapäeval poleks, onju), kannab musta (nagu sinu jutu järgi samuti kõik ülejäänud rootslased), ja kes hiljem saab väga haljale oksale. filmis oli see tegelane küll veits nagu mingi eri juppidest kokkukleebitud frankenstein. no ei jäänud mina teda uskuma. raamatut pole lugenud.
Sünnipäev kujunes lõpuks lihtsalt uues kohas koosjoonistamiseks, mõnevõrra rikkalikuma toidulauaga... Joonistamine toimus ka suures osas kas tordile või otse lauale. :-) Ma arvan, et proovime ikkagi ka vabaõhu-piknikku, eks näeb siis, millal täpsemalt.
Kas keegi peale Joonase, Ivari, Anni, Mattiase, Gerda, kinda ja Lilli-Krõõda (Morgen)soovib VEEL osaleda? Kui nii, siis saatke ntx facebookis sõnum (või kiri gmaili) Joonas Sildrele. Tahame kõiki näha!
On varane laupäeva õhtu. Tallinna taevast vaadates tundub, et pühapäevast pole ei temperatuuri, tuule ega taevast sadava vee osas midagi head oodata. Hetkel paistab seega, et JK vabaõhupiknik lükkub edasi ja 29. mai sünnipäev toimub Liivalaias.
0 kommentaari:
Postita kommentaar