teisipäev, 1. juuli 2008

08 - Piraat - Meelis

Otsustasin seekord MITTE teha klisheed piraadist, mis selle tegelasega kohe assotseerub: vihast venda kõikvõimalike aksessuaaridega, mõõk vööl ja nuga suus nöörredelil üles ronimas. Selle asemel tegin hoopis piraadi tema nö nõrkushetkel, üksinda kajutis käes medaljon (mis kahjuks sellelt pildilt küll eriti arusaadav pole) ja mõtisklemas kalkvel silmil. Kes on medaljonil ja millest taat mõtleb - polegi oluline.
Esialgu tahtsin elimineerida KÕIK piraadile omased vidinad, aga otsustasin pearäti ja kõrvarõngad siiski jätta. Kirst ta jala all on tegelikult rohkem kompositsiooni ja poosi elavdamise pärast. Korra kahtlesin ka musketit ta vööl, aga ka see sai ära võetud, et suitsidaalseid assotsatsioone pildilt kõrvaldada. :-)
Pliiatsiks mu viimase aja lemmik-skitsheerimisvahend Rotrix A3 paberil, ülejäänud töövahendid Photoshopis.

Stiilist: poole silmaga sai piilutud Edgar Valteri illustratsioone raamatule "Arabella"; viimasel ajal mind on hakanud huvitama just joone kasutamise võimalused: joon kui joonistatava kontuurjoone märkimise vahend versus joon kui pinna ja tekstuuri tekitamise instrument; milline renderdamisviis annab missugust tulemust jne jne, asi mida ma oma igapäevatöös kasutada ei saa..... Uurin ka vastavasisulisist raamatut hetkel ("Rendering in Pen and Ink" - parim asi mis selle kohta eales kirjutatud!!) aga olen alles üsna esimeste peatükkide juures. Tulemus on üsna arake esialgu (ja nagu ikka oli visand tugevam!), aga üle oma varju ei hüppa...
Ja mis puutub joone erinevate võimaluste valdamisse siis on ütlematagi selge, et Edgar Valter oli selles suhtes ületamatu meister!!

6 kommentaari:

kinnas ütles ...

I like it, see lendab. Kompositsioon, poos, idee (näeb välja pigem kompass though, medaljoni muljet oleks ehk saanud paremini jätta kui ta hoiaks seda kettipidi käes ja too ripuks?). Tüüp natukene kannatab nihestatud kaela sündroomi all, näeb veidi välja nagu pea oleks peale kleebitud, mitte ei kinnituks tavalist teedpidi kaela kaudu õlgade vahele.
Mis mind kõige rohkem aga häirib on joon siin pildil. Ühest otsast on seal nagu kontrollitud lähenemist, piirjoonte selline .. nurgeline olek? Ma ei oska päris kirjeldada. Noh, nagu ei oleks päris nii ülekäe visatud vaid joont oleks justkui aeglasemalt tõmmatud, et ta täpne oleks ja kusagile imelikku kohta eksima ei läheks. Samas on renderdamisel ja varjude märkimisel käsi aga lahti ning joon mugavalt lõtv ja visandlik. See loob vaatajale sellise ebamugava kohmetu kontrasti. Võiks näiteks kas joont üldse lõdvemaks lasta (nagu need äste sodised tuššijoonised mis enamus nõukogude raamatute illustratsioonideks olid) või siis terve pilt kindlama ja rangema joonega lahendada.
Ja silmad, oi kuidas mulle ei meeldi need silmad. Silmade kuju, see nelinurkseks kastiks stiliseerimine. Võeh!

meelis ütles ...

tänud, Kinnas, kriitika on konstruktiivne ja asjalik!!
Yep, esimesele visandile tegin ka keti rippuma medaljonilt, ma ei tea kuhu see lõppvariandis ära kadus.
Pea asend kaela suhtes - nõus ja märkasin seda isegi (kui pilt oli üleval, (lootuses et keegi teine seda ei märka aga võta näpust:-)
Ka olen 100% nõus joone renderdamise osas, ei tea miks aga puhtaks joonistamisel pole veel seda üleolekutunnet asjast saanud, mis tavaliselt pliiatsiga joonistades rohkem on. Kuidagi tahtmatult krampi läheb kõik, alates peast ja lõpetades käega :-(
Niisiis sellega tuleb veel kõvasti maadelda
(PS, olen proovinud aga ma EI OSKA aeglaselt joont tõmmata, tulemus on väega nutune).

Nii, nüüd silmadest: mu viimase aja harrastus on teleka ees nägude joonistamine õhtuti ja nende karrikeerimine, ja - vaieldes sulle vastu silmade kandilisuse osas: paljudel tüpaazhidel ON kandilised silmad, võta või jäta!! (Hannes Võrno on esimene nägu kes sellega seoses meenub:-)
Nii et maitse asi ja siin vaidleks sulle vastu.. (Ehkki jah, ega see nägu ja näoilme üldse teabmis suurem asi ole...)
Aga - thanks veelkord!!

Ivar ütles ...

See pilt on ikka hoopis teisest ooperist kui kõik varasem, mida olen sult näinud. Elu sees ei ühendaks ära kui ei teaks.

Teostuse poole pealt on muidugi kõige suurem puudus marker, mille joon lihtsalt on liiga ühtlane ja elutu. Nagu mõni minu joonistus... :) Ehk toimiks mingi eriti peen marker, kui sellega hoolega tekstuure tekitada?...

Ega siin muu ei aitagi kui sulg ja pott tušši muretseda. Või tinti. Ma küll ei tea, kust meil siin normaalseid sulgi saaks... Nagu mainisin, on see, mis minu käes lõpuks tööle hakkas ja joonimisel ka töörõõmu pakub, Helsinki koomiksimessilt ostetud G Pen. Aga nagu ka ütlesin, Joonas on palju eri sulgi katsetanud, telli temalt ekspertraport. Aga sulge on sul ilmselgelt arsenali juurde vaja!

Joonas ütles ...

Täiesti positiivselt üllatav lähenemine jah. Riietuse viirutust, volte ja käsi vaadates ühendaks siiski vist ära, kui nime all poleks.
Meeleolu on mõnusalt kurblik ja sobiks vabalt mõnesse vanast piraadist kõnelevasse jutukasse.
Minu ettepanek medaljoni esiletoomiskes oleks tuua tagapool olev käsi näiteks habet sügama või lõuga toetama.

Joone koha pealt - hea saavutus markeritega. Mehe keha võiblla vajaks veel tihedamat joont võrreldes muu keskkonnaga. Aga hea sulega oleks vist tõepoolest edukam taolist joont evida. Võin sulle tuua mõningaid testereid oma suht kasutamata kogust :)

Kait K. ütles ...

see tindipliiats on pagana hea...aga andestamatu. Ilmselt seepärast see eel nimetatud jooneprobleem...mida ma ise siiski ei märka.

a mulle endale meeldib hoopis vaade aknast, ilma naljata : )

Elina ütles ...

sulega oleks tulemus parem tulnud. eriti lähedalt vaadates. tindipliiats on ikka oma olemuselt selline natuke tuim. aga sellise romatilise(?) ja kurva pildi juures võiks natuke rohkem tundlikkust joones ka olla.
Aga muu osas, väga ilus pilt.