Oma kirjakutega nägin üksjagu vaeva. Ühel unustasin sarved ka pähe teha... Rõõmus ja kuri kirjak on joonistatud nende rasvakriitidega, millest Ivar siin varemalt rääkis ja mis me Joonase tungival nõudmisel Stockmanist endale ostsime (ja millega ta ise kriipsugi pole teinud).
neljapäev, 17. juuli 2008
10 - Kaelkirjakud - Elina
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
tere, Elina, ja PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS!!!
paar kiiret rida enne kui minema sööstan:
1. kepsleja - on täiesti okei sellise graafilise stiili puhul panna suu suvalisse valesse kohta, ehk oleks pidanud selle aga arusaadavamalt joonistama (lahti?), mul võttis aega et aru saada , et see alumine suukriips POLE ta kinnine silm;
2. kuri - kuidas teha nii, et vaataja ei arvaks et tegu pole koeraga??, hmm..., raske pähkel...
3 - YEP!!
Aaa, ja kas ma ütlesin, et muidu on tööd lahedas ja mõnusalt ERINEVAS stilistikas nagu kokku sai lepitud..? Ei? Okei, ütlen seda nüüd!
Ja neid kriite tahaks ise ka proovida!
Õnnesoovid ka siitpoolt!
:)
Esimese pildi värvigamma on peaaegu mu lemmikkombinatsioon. Huvitavalt säravad värvid, on see nüüd kriitidest, skännimisest või kuidagi arvutis rõhutatud?... Igatahes kalpsavalt lustlik meeleolu vastab ülesandele, mul polnud ka mingit probleemi suu ja silma eristamisega.
"Ettevaatust, kuri kaelkirjak!" on tõsiselt skiso pilt, vaat et suisa marutõbine. Kuulen peaaegu lõrinat... Väsinud eluka pildil on ka joonistustempo olnud ilmselgelt madalam. Keel oleks võinud ehk siitpoolt suust välja kõlkuda, aga muidu selge pilt - võhmal, väsinud ja kohe vajub lõõtsutades kokku.
Mis puutub sellesse, et Joonas pole kriitidega kriipsugi tõmmanud, siis, kuigi lõiku oli ülimalt lõbus lugeda, on see ju loomulik. Meestele meeldivad igasugu vidinad, tean omast käest, et tihtipeale on jahtimine, ostmine ja ootamine huvitavamad kui lõpuks asi ise. Äkki on ka Joonasel juba mõni uus huvitavam vidin mõttes... :)
Postita kommentaar