Et mu neegrinaise valmispilt alles kuskil universumis hõljumas ja pole suutnud seda veel täielikult kinni püüda, siis alustuseks (ja blogis kohahoidmiseks) leheküljeke eile õhtul tehtud sketchibookist, netist leitud erinevatest neegrinaise tüüpidest.
kolmapäev, 15. oktoober 2008
23 - Neegrinaine - meelis
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
6 kommentaari:
Üldiselt mulle meeldib ja väga mõnus on näha häid visandiraamatu lehekülgi!
Suured vormid ja kõik on väga hästi aga mulle üldse ei meeldi see mitu-korda-tõmmatud-küllap-üks-saab-olema-see-õige joon nagu ta näiteks tolle silmadesse vaatava (vasakul-üleval) naise kaelal ja õlal on tehtud.
Samuti häirib mind ka too sigrimigrine pinnakatmine mis lõhnab sellise "kunstnik ei viitsinud enam" meeleolu järele. Ei salli seda ei esimese kursuse joonistajate töödes (oh god, rebin juukseid peast välja kui vaatan neid), ei enda liiga lohakates sodimistes ega ka vanade meistrite visandites. See on selline kiiresti tooni peale viskamine mis ei mõju mitte toonina vaid lisajoontena mis ei anna visandile midagi peale kaose juurde. Tõmmates vahesid veidikenegi kitsamaks ja natukene mõeldes joonte suunale ja vormile saab palju paremaid tulemusi ning joontevõrk muutubki pinnaks. (jup, paremal leheküljel too üleval-vasakul tusane naine ja team kael paneb mind hambaid krigistama)
Inglise keeles on selline termin nagu pet peeve. Joonepedant olen.
HAHAHAAAA, su otsekohene kriitika tegi kohe tükiks ajaks mu tuju heaks, Kinnas,... HAHA....., aitüma!!
On väga tervitav tõdeda, et sul on oma väga kindel ja väljakujunenud arusaam mismoodi asjad peaksid olema; ses suhtes võivad nii mõnedki sinu eakaaslased ja vanemadki sind vaid kadestada!
Üldjoontes olen ka su kriitikaga nõus, joon on asi millega tasub kõvasti tööd teha ja millele tasub kontsentreeruda! Ainuke, millega ma hästi ei taha nõustuda on see "sigrimigrimine" nagu sa väljendad; arvan, et pinna katmiseks joonega ja joonega varju edasiandmiseks on lõputu hulk mooduseid, seega see sinu "otsi joonega pinnavorme" on küll tore aga mitte ainuke viis. (Maitse asi? Võimalik).
Mitte et ma ise oma pildi joonekäsitlusega rahul oleksin (kaugel sellest), lihtsalt ütlen, et see sinu akadeemiline (aivarjohansonlik) renderdus pole veel ainuvõimalik maailmas.
Veel: otsisin huvipärast üles vanadest postitustest su rufi joonistuse ökopunkarist, (sest uuemaid polnud kuskilt võtta),et paremini aru saada, mida oma joonepedantsuse jms all silmas pidasid; aga anna andeks - peale kiirelt visatud crosshatchingu (mille suur fänn ma kohe KINDLASTI ei ole) ei leidnud ma seda valgustavat eeskuju,mida lootsin...
Ehk annab lähitulevik meie ülesköetud blogilistele selleks sinu poolt parema võimaluse, loodaks väga!!
HAHA.. Aga veelkord: minu sõbralik õlalepatsutus sulle ja häämeelega võiks koos sinuga mõne õlle juua:-)
Jess, ma unustasin oma pildi kommentaaris öelda, aga intriigid on väga head! See mõjub blogi vitaalsusele positiivselt :D
Lehekülje kommentaariks nõndapalju, et ma olen näinud Meelist laivis skechimas oma raamatusse ja olen ka seda raamatut saanud lapata. Seal on ka ühe joonega tehtud suurepäraseid asju. Arvan lihtsalt, et siin on Meelisel (üllataval kombel) liiga palju aega käes olnud, kuna üldiselt valmivad sellised leheküjed tal mõne minutiga :)
tead, ei olnud liiga palju aega, Joonas, sinu ja Ivariga pidin eile kogu aeg MSN'ima (HAHA..)
:-D
Kohaliku tähtsusega tormikesed veeklaasis on aga toniseerivad küll!!
Kõige tabavam on minu meelest see kleenuke kuju vasakul ülal nurgas. See on mõnes mõttes kõige "neegrilikum" neeger, meenutab neid kleenukesi nõtkeid eebenipuust kujukesi, mida mustad Aafrikas ise turistidele müüvad.
See kahupea (küll ainult juuksed pildil) on ka väga muhe - sellest afrosoengust saaks päris hea karakteri.
Jah, mulle meeldivad ka kõige rohkem tolle juuksepusa tekstuur ja kujuvisand. Leidsin isegi sama pildi google'ist ja proovisin kritseldada... Aga sinu tulemus on tüki parem. :)
Postita kommentaar