22 - Kiviaeg - Ivar (taaskülastus)

Kuulasin öösel arvutist audioraamatut ja kritseldasin saateks markeritega oma varasemaid kiviajavisandeid millekski konkreetsemaks. Milles pildi mõte? Lihtsalt selles: öelgu ala fännid mis tahes, graffiti kui nähtus on tõeline visuaalreostus, mis pigem võrreldav koerte poolt postide märgamise kui esteetilise eneseväljendusega. Paar hädist promilli omapärast kraami kogu saastameres ei päästa üldmuljet, teiste varale oma pookstaavide piserdamine on ja jääb sigaduseks. Suvel de Gaulle'i lennuväljalt rongiga Pariisi poole sõites ääristas teed mitukümmend kilomeetrit tuima katkematut graffitit ja see ainult süvendas eelmainitud veendumusi.

Sellest siis pilt.

Natuke ka Faber-Castelli markeritest. Neid on müügil mitmesugusena, kõige praktilisemad ilmselt kuuene hallskaala-komplekt ja neljane eri otstega mustade markerite pakk. Suur pluss, kasvõi Copicutega võrreldes, on nende vildikalaadsus - nad praktiliselt ei imbu läbi paberi ega ujuta seda märjaks. Miinuseks otste kulumine - ilmselt on otsik tindi lõppemise hetkeks juba üsna pudine ja pehme. Pintselots on tegelikult ka tiba pisike. Kuigi, ausalt öeldes on sellele vaatamata peale neid päris raske jäiga tavamarkeri juurde tagasi minna - joone dünaamikas on ikka väga suur erinevus.

PS: See on täiesti hämmastav kui hästi joonistasid kromanjoonlased. Altamira, Lascaux... Koopalagedele kantud mammutite, hobuste ja hirvede dünaamika ja stiliseeritus on tegelikult täiesti uskumatu! Mida me üldse 15 tuhande järgneva aastaga õppinud oleme? Suurt ei midagi.