Aastalaguse järelnoppimise raames viskasin kavalalt valmis kaks pilti ühes!
Seadsin endale ka kõne all olnud 90-minuti limiidi, kuid seekord läks siiski 120 minuti peale - pikalevenimises olid süüdi need neetud värvid, nagu minu puhul seda tihti juhtub. Keda aga huvitab, siis skännimisvalmis sai see pilt alates ideest 45 minutiga.
Telepoelikult peab siia lisama, et AJALIMIIT on küll üks väärt asi, kasutan seda ka kindlasti edaspidigi. Minusuguse ülenikerdaja puhul tuleb see kindlasti kasuks, et ma ei... ülenikerdaks. Ja selle asemel rohkem sporti teeks.
teisipäev, 6. jaanuar 2009
31/32/34 - Spordipäev/Autosarž - Joonas
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
BRAAVO, Joonas!! Kolm pöialt püsti!!
Hea (kombineeritud teemaga) idee, sheff teostus ja pintslilöök, mõnusad pastelsed (või peaksin koguni ütlema in character ja "väsinud?") värvid... Kõik toimib!!
Sinu näos ma väga palju sarnasust küll ei leidnud (ise oleksin rõhutanud su tugevat ja nurgelist nina:) aga see pole oluline!
Rohkem selliseid näiliselt (või päris?) lihtsalt tulnud ja spontaanseid pilte!!!
Ajalimiit on sinu puhul tõesti kasuks tulnud!!!
45min. !
Ise poleks idee lähedalegi jõudnud veel vähem pliiatsi teritamiseni.
Joonest ja dünaamikast arvan et pole
mul midagi rääkida.
Hea näide, miks brushpen on hea - sellega tuleb parematel hetkedel ikka päris kena spontaan-dünaamiline joon, mida muud moodi on hulga raskem saavutada.
Pilt on mõnusalt dünaamiline, "hantli" raskus ja spordimehe pungestus on päris hästi näha. Kuigi Meelisel on kindlasti kiusatus väike visand kokku "cintida", selline, kus kere keskelt ei murduks, pea oleks tagapool ja nii ponnistus veel paremini näha... Samas, see murtud selg näitab just, et tegelasel pole sportimine põhitegevuseks.
Aga põhiline mõte, mis pilti vaadates tekkis - see, kuidas kokandusblogi pidaja abikaasa saab sedavõrd kõhna olla, on ikka tõeline müstika!
Postita kommentaar