Ok, see on ülesanne minu veskile! Ja et ma põhitöös puutun pidevalt kokku mustandite puhtamaks ajamisega, siis otsustasin seekord tähtsa näoga õpetaja kuue selga tõmmata ja teha Kinnase stiilis step by step tutooriali, näitamaks kuidas klassikalise animatsiooni taustaga inimene sellist ülesannet lahendaks; loodan et mõnele lugejale võib see valgustuslik olla.
Pildi stiili valisin sarnase klassikalise 40-ndatel aastatel Ameerikas animatsioonitööstuses trendiks olnud ümarvormidel baseeruva - lihtne ja selgesti loetav ning kiirelt reprodutseeritav. Selle plussiks on see, et asju on väga lihtne läbi ümarvormide erinevates rakurssides kolmandasse mõõtmesse joonistada, miinuspooleks pean ma selget isikupära puudumist: enamus tüpaaze kipuvad oma välimuses korduma ja on kõik nagu ühe ema lapsed. Seega on seda tore ja õpetlik teada ja vallata aga isikupära silmas pidades on see siiski suur umiktee... Asi, milles ise veel kinni olen ja millest samas üha rohkem välja püüan rabelda...
Kogu kupatus siin tehtud digitaalselt.
PS: ootan põnevusega kuidas teistsuguse taustaga inimesed sama asja lahendavad..
teisipäev, 20. jaanuar 2009
36 - joonistame üle - meelis
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
6 kommentaari:
Väga hea ja ülevaatlik õpetus!
Samas ka lõbusalt tehtud ( nii et point on ikka sees)
Joonistamise kohta on väga keeruline ju siin midagi öelda.
Kõik on ka täpselt etteantud joonise järgi tehtud.
Kuna tegijatelt võib nõuda veel paremat siis see suuremal tegelinskil
oleks võinud see poos olla kuidagi ( hea rääkida) emotsionaalsem,
praegust jätab nälginud kajaka mulje.
Ise oleksin selle viimase pildi (pildi reas) ära jätnud!
Selles blogis on Sul palju paremaid esitusi kui see!
Ma mõtlen seda ümber joonistust!
Tutorial on küll väga seff!
Huvitav oleks teada millist isikupära Sa veel otsid?
heheh, Mellak.. Aitüma kriitika eest! Alati võib - ja ilmselt peabki paremini tegema - that's the spirit!!!
Selles töös proovisin teadlikult mitte originaalvisandist kaugele minna, kui seda suurt poosi silmas pead...
Isikupära..- pidasin silmas joonistuslikku ja stilistilist, (mis nende ümarvormidele konstrueeritud asjadele tihti üheülbaliseks kipuvad minema) ja mitte sisulist. Esimeses ekslen veel ise ja otsin omaenda nägu, viimasega teen lihtsalt niisama pulli. (Nagu kunagi Kinnasele ka ütlesin - lugu on lihtsalt ettekääne, et ilusaid pilte joonistada:)
Kas ei tundu et OMA näo otsimisega võib asi täitsa „näotuks” muutuda?!
Arvan et Sul on ikka väga OMA nägu olemas
(see kalambuuritsev küsimus on sul vist retooriline, Mellak, millele ei pea vastama, eks?:-)
Ja sa eksid, kui arvad, et stressan siin oma näo otsimise pärast, seda kindlasti mitte.
Mõtlesin lihtsalt, et vahelduseks oleks tore midagi teistmoodi püüda teha, mitte korrata pidevalt tehtut.. aga need käe sisse treenitud ümarvormid segavad seda.
PS, olen reedest (23. jaanuar) umbes kolmeks nädalaks Eestist ära ja levist väljas. Edu blogilistele!
See pilt on kommenteerimiseks minu jaoks liiga profesionaalne. See on ka selle pildi ainuke viga. Aga pildist enam meeldib mulle muidugi selle esitlus/tutorial.
Jah, raske on professionaalset jälge kommenteerida...
Tutoorial on šeff, kuigi pikad skrollitavad postitused on paratamatult vähem ülevaatlikud ja tibake tüütud, võrreldes lihtsate ja ühepildistega. Aga siin pole midagi teha, monitor pole raamat ja säärased pildiread on reeglina igati abiks asjad.
Kriitikaks põhjust otsides - oleksid võinud pilti ikkagi mingi süžeekribala ka välja mõelda... :)
Ja tegelikult häirib mind suurema eluka vaatajapoolse labajala rakurss. Kinganina võiks olla rohkem siiapoole suunatud, kand ehk isegi maast lahti, oleks dünaamilisem.
Postita kommentaar