Vana võlg, tegelikult üldse mitte see, mida postitada plaanisin ega isegi mitte too, mida seejärel postitada otsustasin (kuigi kunagi loodetavasti seda siiski teen).
Ühesõnaga, esmakordselt midagi, mis 99,99% päris ja skännitud. Katsetasin üle pika aja akvarelli, polnudki nii lihtne. Proovisin mitut paberit, tulemus - Viiralti berberi poisiga akvarellipaber - crap, pehme, hakkab nii pliiatsijoone kui kustuka puudutuse peale narmendama; Viiralti autoportreega mapp - paber küll kõva, aga väga sügava ja häiriva "pintsakuriidemustriga". Lõpuks kaevasin välja nõukogudeaegse akvarellimapi ja kuigi paber selles tõepoolest hulga hallimat tooni, siis muidu - lõpuks ometi kasutamiskõlblik pind!
Värvidega on samuti selline imelik asi, et Winsor & Newtoni komplekt on küll tore, aga mitu olulist tooni on ikkagi kangelaslinn Leningradis tehtud.
Ega polegi muud öelda.
teisipäev, 17. veebruar 2009
31 - Spordipäev - Ivar - (Järelnoppimine)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Ma kadestan kõiki, kes suudavad akvarellipintslit käes hoida ja veel enam neid, kes seda isegi paberile julgevad panna...
Figuuri juures häirib pisut see,et nurgelised jooned pole alati küllalt nurgelised ja ümarad jooned mitte alati küllalt ümarad.
Esimene mulje:
Blondiin läheb pann käes kooki küpsetama kuid
märkab ehmatusega et tainas kadunud.
Mingil imelikul kombel on tainas pähe sattunud!?
Ehmatus on nii suur et jalad maast lahti!
Postita kommentaar