alustan lennuka tsitaadiga Al Hircfeld'ilt kes ütles nii:
"The process remains the same.. you take a piece of paper and create a problem that didn't exist before, and you solve it to your own satisfaction.."
Mõne pildiga rohkem, teisega vähem, selle pildiga aga juhtus tõesti nii nagu ülaltsiteeritud tark mees ütles. Kui see teema välja käidi hõiskasin rõõmust: lõpuks ometi pilt kus saan kasutada KÕIKI pähetulevaid teemakohaseid klisheesid, ja piiranguid ei miskeid!!
Ehkki ideed veel mingisugust ei olnud on mõnikord nõnda, et kangastub mingisugune kompositsioon või ähmane visioon pildist.. ning teadvustamata veel enesele täpselt mis või kes seal figureerivad on ometi mingi suur üldmulje asjast justkui algusest saati olemas...
Niisiis mulle kangastunud esimene visioon oli teha üks eriti tobedalt pikk vertikaalne kompositsioon, a'la kõik tsirkuseartistid ja loomad üksteise kukil püramiidis.
Loetlesin ja panin kirja kõik pähetulevad tsirkusega seotud asjad: klounid, zonglöörid, elevandid, kondiväänajad, akrobaadid, karud, ahvid....
Kui jõudsin lõvini mõtlesin proovida lõvi kellele lõvitaltsutaja teadagi oma pea lahtisesse suhu pistab... Ja siit hakkas vaikselt hargnema... oot - kui mehe pea on lõvi lõugade vahel oleks naljakas mõelda midagi, mis järgmisel hetkel sunniks lõvi oma lõuad kokku pigistama, midagi mis kukuks talle saba peale näiteks.. (very corny joke, I know:).
Tegin mõned visandid jõumeestest pillamas kangi, kedagi balansseerimas pallil, mustkunstniku millelegi otsa komistamas...., et tekiks justkui doominkivide efekt ja pikk kohe-kohe kukkumahakkamiste ahel. Ka oli selge, et kompositsioon tuleb pika vertikaalse asemel pikk ja horisontaalne...., noh, miks ka mitte mõtlesin.
Kui jõudsin klounideni, kes midagi ülibanaalset teevad sai äkki selgeks et oleks veelgi naljakam panna klounid ESIPLAANILE valgussõõri, nii et vaataja fookus oleks alguses neil ja alles SIIS hakkaks ta märkama tagaplaanil toimuvat mis oma jaburuses oleks isegi vist naljakam kui klounaad. Loobusin sel hetkel plaanitavast pikast panoraamist ja otsustasin naasta konventsionaalsema manu, tuua pilti pisut perspektiivi ja sügavust. (et Pecike ei peaks enam küsima, miks tegelased kõik seal silmapiiril seisavad :-P)
Kui põhiidee ja kompa peas olemas oli, oli kõik ülejäänu lihtne: asjad kiirelt paberile ja Photoshopi abiga tegelaste suurused ning kompositsioon lõplikult paika.
"The process remains the same.. you take a piece of paper and create a problem that didn't exist before, and you solve it to your own satisfaction.."
Mõne pildiga rohkem, teisega vähem, selle pildiga aga juhtus tõesti nii nagu ülaltsiteeritud tark mees ütles. Kui see teema välja käidi hõiskasin rõõmust: lõpuks ometi pilt kus saan kasutada KÕIKI pähetulevaid teemakohaseid klisheesid, ja piiranguid ei miskeid!!
Ehkki ideed veel mingisugust ei olnud on mõnikord nõnda, et kangastub mingisugune kompositsioon või ähmane visioon pildist.. ning teadvustamata veel enesele täpselt mis või kes seal figureerivad on ometi mingi suur üldmulje asjast justkui algusest saati olemas...
Niisiis mulle kangastunud esimene visioon oli teha üks eriti tobedalt pikk vertikaalne kompositsioon, a'la kõik tsirkuseartistid ja loomad üksteise kukil püramiidis.
Loetlesin ja panin kirja kõik pähetulevad tsirkusega seotud asjad: klounid, zonglöörid, elevandid, kondiväänajad, akrobaadid, karud, ahvid....
Kui jõudsin lõvini mõtlesin proovida lõvi kellele lõvitaltsutaja teadagi oma pea lahtisesse suhu pistab... Ja siit hakkas vaikselt hargnema... oot - kui mehe pea on lõvi lõugade vahel oleks naljakas mõelda midagi, mis järgmisel hetkel sunniks lõvi oma lõuad kokku pigistama, midagi mis kukuks talle saba peale näiteks.. (very corny joke, I know:).
Tegin mõned visandid jõumeestest pillamas kangi, kedagi balansseerimas pallil, mustkunstniku millelegi otsa komistamas...., et tekiks justkui doominkivide efekt ja pikk kohe-kohe kukkumahakkamiste ahel. Ka oli selge, et kompositsioon tuleb pika vertikaalse asemel pikk ja horisontaalne...., noh, miks ka mitte mõtlesin.
Kui jõudsin klounideni, kes midagi ülibanaalset teevad sai äkki selgeks et oleks veelgi naljakam panna klounid ESIPLAANILE valgussõõri, nii et vaataja fookus oleks alguses neil ja alles SIIS hakkaks ta märkama tagaplaanil toimuvat mis oma jaburuses oleks isegi vist naljakam kui klounaad. Loobusin sel hetkel plaanitavast pikast panoraamist ja otsustasin naasta konventsionaalsema manu, tuua pilti pisut perspektiivi ja sügavust. (et Pecike ei peaks enam küsima, miks tegelased kõik seal silmapiiril seisavad :-P)
Kui põhiidee ja kompa peas olemas oli, oli kõik ülejäänu lihtne: asjad kiirelt paberile ja Photoshopi abiga tegelaste suurused ning kompositsioon lõplikult paika.
Tänahommikune mustand nägi siis välja selline:
Õhtul seda üle vaadates leidsin, et vist oleks targem väänata asi osaliselt peegelpilti, et ahelreaktsioon algaks vasakult, tavainimese lugemise suunalt.
Kas see nüüd parem sai kui esimene visand ei oska hetkel krillis silmaga öelda.
Värvide vähesus ja seega üldmulje lakoonilisus tundub visandil isegi vist parem...
Olgu veel öeldud, et esimesel hetkel mõtlesin klounid ees teha värviliseks et fookus tõesti alguses neil oleks ja kõik tagaolev monokroomseks, aga loobusin siis täiesti monokroomse kasuks, mängides vaid hele-tumeduse kontrastiga. Olen seda värvilise ja monokroomse vastandamist proovinud rohkem kui korra (Kiisu ja Hoidja, Arnold Terminaatorina, Kombitsad...) ja leidsin, et pole midagi hullemat loojanatuurile kui jääda kinni oma tavapärastesse maneeridesse ja nõksudesse ja harjumustesse... Huh...
Selleks me ju siin joonistamegi, et enestele vabatahtlikult uusi väljakutseid esitada, või mis??
Õhtul seda üle vaadates leidsin, et vist oleks targem väänata asi osaliselt peegelpilti, et ahelreaktsioon algaks vasakult, tavainimese lugemise suunalt.
Kas see nüüd parem sai kui esimene visand ei oska hetkel krillis silmaga öelda.
Värvide vähesus ja seega üldmulje lakoonilisus tundub visandil isegi vist parem...
Olgu veel öeldud, et esimesel hetkel mõtlesin klounid ees teha värviliseks et fookus tõesti alguses neil oleks ja kõik tagaolev monokroomseks, aga loobusin siis täiesti monokroomse kasuks, mängides vaid hele-tumeduse kontrastiga. Olen seda värvilise ja monokroomse vastandamist proovinud rohkem kui korra (Kiisu ja Hoidja, Arnold Terminaatorina, Kombitsad...) ja leidsin, et pole midagi hullemat loojanatuurile kui jääda kinni oma tavapärastesse maneeridesse ja nõksudesse ja harjumustesse... Huh...
Selleks me ju siin joonistamegi, et enestele vabatahtlikult uusi väljakutseid esitada, või mis??
4 kommentaari:
Minu arust kavand töötab paremini kui löplik pilt. Kavandis on rohkem sügavust ja visandi "üleliigsed" jooned annavad säbinat ja sahmerdamist juurde. Pluss - publik on tajutav, lõplikus pildis ma ei saanud arugi mis seal taustal on.
Idee eest 10 punkti, kuid tundub, et tahaks veel pisut "tuunimist". Mul katkeb see ringliikumine nimelt paaris kohas ära. Esimesel hetkel pakuks, et ahv peaks klounidele lähemal olema ja muskunstnik võiks tagasi kukkuva kapi poole vaadata (siis oleks aru saada, et ta jookseb neiu postamendile otsa). Lõvi saba võiks jällegi olla ka jõumehe ülestõstetud jala all (kes ühel jala näiteks seistes oma vägevust demonstreerib).
Heade karakterite ja dünaamika osas pole aga mõtet vist remarki tehagi.
Panen siis oma poolt veel 10 punkti lisaks. Olen endiselt lummatud sinu taustadel liikuvate tegelaste nõtkest kergusest.
PS Täiesti uskumatu, kuidas saab teema tsirkus tekitada esimese visioonina identse tulemi. Kust tuleb selline klishee???
Meelis kirjutas:
Niisiis mulle kangastunud esimene visioon oli teha üks eriti tobedalt pikk vertikaalne kompositsioon, a'la kõik tsirkuseartistid ja loomad üksteise kukil püramiidis.
Lähen ja otsin kas minu esimene kavand on veel alles.
Aitüma kommenteerimast!
Joonas, minu poolt 10 punkti sinu soovitustele! Tunnen rõõmsalt, kuidas sa lööd mind mu omaenese relvaga (ehkki me pole vaenlased:) - ära karda olla liiga selge!!!! YEP, atleedi jalg lõvi sabale astumas: JUST - ilmselt läks tegelaste paberile paigutamise tuhinas fookus selguselt jälle ära...
Muide - see põgenev mustkunstnik VAATAB mul tagasi, aga siin kivi mu hooletult ja kiiruga tehtud joonise kapsaaeda, ilmselt pidasid sa siinpoolset silma ta kõrvaks...
Selgusest veel: värskelt pilti üle vaadates oleksin ise muutnud parempoolse klouni vasakut poksikindas kätt et ei jääks muljet nagu räägiks ta käsi kõrva ääres telefoniga..
Aga (erinevalt Ivarist:) ei viitsi ma üht pilti lõputult tuunida ning jätan selle häämeelega pisut vigasena seisma - tehtud antud ajahetkel täpselt nii hea või halvana nagu välja tuli - püstitatud probleem on selleks korraks lahendatud ja vaja edasi liikuda!
ps, Peeter, sinu pikka inim-ja loomapüramiidi tahaks näha küll!!
Võta millalgi ette kui viitsid!
Postita kommentaar