Sellel korral oli suurimaks probleemiks teema. Ma võiks järgmised paar kuud tsirkust joonistada ilma, et igav hakkaks. JA nagu ikka sellistel juhtudel - ei oska korraga enam midagi teha.
Hakkasin pihta lae all kiikujatest ja jõudsin lõvitaltsutaja juurde (kõik muu mahtus nende vahele). Mida kauem ma lõvisid joonistasin, seda kramplikumaks ja puisemaks nad muutusid. Eile tuššiga ülejoonistama asudes läks asi lõplikult jamaks.
Võtsin siis tunnike tagasi A3 lehe, tušši, sule ja alustasin otsastpeale. Taltsutaja liikus ette, üks lõvi kadus üldse ja teine muutus siluetiks. Ennem nädalavahetust küll edasi ei tee. Ei oska ma enda asju puhtaks joonistada, ei oska. Kui ühekorraga välja ei tule siis tuleb otsast peale hakata.
PS Võitlus realismiga jääb teiseks korraks :)
Ja ärge irisege vasaku käe sõrmede kallal, tean küll.
Lisa 03.04.09
Umbes selline idee oli alguses. Joonistasin ta PS-is sisse aga pean vist ikka digilauast loobuma. Enamuse aega kulub mitte värvi või joonistuse vaid programmiga võitlemise peale.
Pikkris oli kunagi Pärna karikatuuridele teksti mõtlemise mäng. Kui keegi teist peaks teadma, millest lõvid omavahel räägivad - andke teada :)
kolmapäev, 1. aprill 2009
46 - Tsirkus - Pecike
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
6 kommentaari:
Ära ütle, et see on sul jälle ilma referntsideta joonistatud! Igal juhul mulle näib, et sa teed realistlikke joonistusi sama hõlpsalt peast, kui mõned siin karikatuurseid. Hea, et meil ka keegi seda poolt esindab :)
Tahaks muidugi näha ka seda, kuidas sa taolisel pildil värvid lahendaks.
Päris ilma reffita ei ole. Mul on kodus kaks siiamit ja lõvid kippusid kangesti toa kassideks moonduma.Piilusin korraks googlist lõvi pilte :)
Tegelikult paistab anatoomliste teadmiste kesisus ära siit ja sealt. Ja muidugi probleem riietega. Kunstnik teadupärast maalib ja joonistab nõrkemiseni akti ja erinevate kostüümide joonistamise puhul peaks rohkem eeltööd tegema.
Proovin ta siis ära värvida.
Ma ei usu, et see pilt lisavärve vajab... Kui, siis ainult ühteainsat tooni.
Anatoomia tundmisest või mittetundmisest rääkides: minu jaoks on laias laastus kahtesorti kunstnikke, ühed, kes seda ülihästi valdavad ja igal võimalusel välja näidata püüavad (Hogarth meenus siin kohe), ja teised, kes seda enam-vähem tunnevad aga kes suudavad oma vajakajäämised osavalt stiili, idee või mille iganes muu taha peita. Isegi et ma esimesi nende töökuses kõrgelt hindan, on teised minu jaoks siiski võrratult põnevamad, kuna tihtipeale tillukesed möödalasud anatoomias ongi just see, mis pildist Pildi teevad. Arvan, et sina, Peeter, ja Joonas esindate seda teist liiki siin ja kõik positiivselt öeldu käib ka teie kohta.
(On ka veel kolmas liik kunstnikke, kes on anatoomias NII meistrid ja sellest NII üle, et teevad ja väänavad neid kehi nii nagu heaks arvavad, aga see on omaette teema).
Niisiis jälle ilma reffita tehtud? Mis muud ma oskan siin öelda kui et nuuks nuuks....
Minu jaoks on pilt sellisena paigas ja ei iriseks ega kobiseks millegi üle.
Ära hakka jändama nende värvidega!
Richard Kaljo ka ei värvinud oma Musketäride illustratsioone-sulejooniseid ja asi ei olnud sellepärast sugugi halvem...., arvan, et paremgi!!
(Richard Kaljot muideks võib tema sulekäsitsuses täiesti studeerida,
nagu ka teisi tolle kooli mehi! Ise kavatsen selle peatselt ette võtta, kui pisut rahulikumad ajad)
Originaalist: ega ma ei arvanudki, et see värve vajaks, kuid mõtlesin, et oleks huvitav näha, kuidas eluaeg värvidega tegelenu need lahendaks pildil, kus ka joon mängib tugevat rolli.
Teine pilt: ära digilauast küll loobu - raske õppustel, kerge lahingus :)
Arvan, et dialoog võiks kõlada nii...
Esimene: kas sööme täna ära?
Teine: ei, laseme tal veel arvata, et oleme dresseeritud.
Esimene: mitu aastat veel, ma küsin?
Teine pilt.
Isalõvi emalõvile: Isegi põlevad rõngad ei ole nii nõmedad, kui tühjas saalis kummarduse harjutamine.
Postita kommentaar