Ajapuudusel 2 visandlikku ideekest, mis kaua oma aega pidid ootama:
Tean, et esimesel pildil pole kujutatud mitte timukat vaid massimõrvarit, aga kange kihk oli seda proovida siiski. Inspireeritud sai see ühest kunagi kuuldud lausest, kus keegi rääkis selektiivsest informatsioonist: mida me konkreetselt räägime ja mida öeldus välja jätame ning tõi näite, et Hitleri kohta võib ka öelda, et ta oli tagasihoidlik mees, kes väga armastas oma koerakest. (Iseenesest võib see õigegi olla, kui muu tema poolt korda saadetud saast välja jätta).
Ainukese detailikesena tema kuritegelikust palgest torkasin lauale inimnahast tillukese pea, milliste tegemist natsid olevat oma ilusamate ohvrite puhul harrastanud - võeh.......
Teine pildike on timukas tänapäevases mõistes, ehk siis käsutäitja ja elektritooli kangitõmbaja. Esimene idee oli mees üksinda kangi tõmbama panna, teisel visandil torkasin talle naljaviluks sõbra kõrvale. Tehtud jällegi mulle nii armsal kontrastiprintsiibil: paks versus peenike ja koomiline versus traagiline. Koomiksi lugemine on selleks, et asi väga süngeks ei läheks.
Pildid nagu ehk stiilistki paista valmisid väga kiiresti. Rohkem mässasin ma koloriidi ja värviga, Hitleri pildil oli mõte hoida pildi tonaalsus nii helge ja romantiline kui võimalik, ilmselt oleks seda veelgi saanud timmida aga ühel hetkel tuleb endale STOPP öelda. Üritasin siin teadlikult heletumedusest loobuda ja mängida pigem värvi kui varjuga. Elektritool oli ka algselt plaanitud palju helgemana kuid töö käigus muutus millegipärast süngemaks.
kolmapäev, 15. aprill 2009
47 - Timukas - meelis
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
4 kommentaari:
teine pilt meeldib rohkem ja on arusaadavam ka. kui silt oleks eestikeelne oleks veelgi "kodusem" tunne.
ja mis värk nende nahkpeadega oli? esimest korda kuulen sellest.
esimene pilt on selle pärast hea, et näitab, et tegelikult oli hitler ka kõigest inimene oma lihtsate rõõmudega, mitte mingi monstrum teiselt plandeedilt. tegelikult mind ennast ei huvita mitte see, miks üks tüüp ära keerab (sest seda juhtub ikka ja võib igaühega juhtuda, kui ta vastavatesse tingimustesse asetada) ja miljoneid surma saadab, vaid see, miks ülejäänud miljonid "normaalsed" inimesed selle kohe omaks võtavad ja kaasa löövad. aga see on juba mõni järgmine teema.
Kusjuures enne teksti lugemist vaatasin ma neid kahte pilti justkui seotult ja töötas. Nagu oleks teise pildi timukad vaadanud sellest trykisest Hitleri karikatuuri ja naernud.
Väikesed pead - mina lugesin seesugustest lapsepõlves Thor Heyerdahli Kon-Tiki raamatust, Peruu kandi indiaanlased toppisid vaenlaste peanaha kuuma liiva täis ja vähendasid need niiviisi suveniirideks. Natsipeadest pole minagi kuulnud... Küll aga näiteks inimnahast lambivarjudest, mingis vanas propagandaraamatus oli isegi foto.
yep, Ivar,
ilmselt kasutasid natsid siis samu võtteid mis indiaanlased.
Elina, ka mind on see massipsühhoos mõnevõrra hämmastanud.. Hiljuti lugesin kirjutist, mis ütles, et natside propagandamasin nihutas oskuslikult inimeste normaaluse piire, ehk siis meie mõistes täiesti mõistusepäratuid asju serveeriti normaalsuse pähe ja massid läksid sellega kaasa..
Kirjasvig: tore on tõdeda, et teisedki peale meie tegijate pundi seda blogi piilumas käivad!
Postita kommentaar