teisipäev, 31. mai 2011

133 - Salander

Järgmine teema on inspireeritud sellest, et netti on ilmunud Stieg Larssoni "Millenniumi triloogial" põhineva esimese USA filmi "The Girl with the Dragon Tattoo" red band trailer. Tolle uusversiooni, mille vajalikkuses tuleb ilmselt kuni filmi oma silmaga nägemiseni kergelt kahelda, lavastab David Fincher. See annab tegelikult ju lootust, ka treiler tundub ikka päris kõva. Eks näeb...

Seega on varsti olemas kaks näitlejannat, kes on ekraanil kehastanud Lisbeth Salanderit, ühte viimaste aastate karmimat naistegelast - Noomi Rapace ja Rooney Mara.

Jätkamegi siis veel veidi aega filmitegelastega, järgmine nädalateema on Salander. Või, miks filmi, võib ju ka loomulikult ainult raamatutest lähtuda, ehk ongi põnevam. Natuke süngust ja gootikat kulub siia suviselt letargilisse blogisse igatahes ära!

Pildipäev: 14. juuni, teisipäev.

2 kommentaari:

Elina ütles ...

ausalt öeldes, sellest tegelesest ma filmi põhjal ei saanud üldse mingit sotti. lühidalt mingi suhtlemishäiretega, homoseksuaalne (va siis, kui ilmub mingi kuriteo seisukohalt oluline vanamehepäss, siis toimub temaga imeline "tervenemine"), mõistagi ninarõnga ja kulmuneediga (aga kes tänapäeval poleks, onju), kannab musta (nagu sinu jutu järgi samuti kõik ülejäänud rootslased), ja kes hiljem saab väga haljale oksale. filmis oli see tegelane küll veits nagu mingi eri juppidest kokkukleebitud frankenstein. no ei jäänud mina teda uskuma. raamatut pole lugenud.

Ivar ütles ...

Minagi ei ole kahjuks lugenud. Aga tegelane... No ma ei tea. Kui ma järele mõtlen, siis ega ma tegelikult ei tahagi filmitegelastest suurt midagi erilist, peaasi, et nad loos kindlat kohta omavad ja ei tekita selle maailma juurde ärritavaid loogikavigu. Kõige kõvemad tegelased on nagunii arhetüübid, ja kas tal on olemas põhjalik backstory või ei, polegi korraliku loo puhul oluline. (Mul endal küll on tihtipeale nii, et just tegelase tekkelugu ongi filmides see kõige huvitavam osa, järgnev kisub tihtipeale igavaks totruseks, hea näide on Spider-Mani esimene film.)

Salander on minu jaoks sama cool teglane kui näiteks Leone westernitegelased, kellest me ju reeglina ei tea üldse mitte midagi. Nohh, eks see tema imepärane arvutioskus oli mõnevõrra naiivne küll, aga muidu kickis igas mõttes assi. Selliseid naistegelasi ei kohta just tihti, reaalsusele pretendeerivates lugudes veel eriti.

Eks see teema oligi taas ettekääne palju musta värvi kasutada ja anarhistlikku morbiidsust joonistada.

Samas, tegelikult oleks ju võinud teemaks panna hoopis "Lohetätoveeringuga tüdruk", kui Salander ei inspireeri, siis kujunda üks vinge tätoveeritud draakon...
:-)