Enne uue teema postitusi panen oma korsetipildi ka üles. Meil on nüüd mõnda aega kodus selline asi nagu inspiratsioonikaustik. Seal on siis kõiksugu kraami, mis peaks kompa, stiili, värvi ja joone osas meid loometöös kuidagi aitama. Enamasti küll suudavad suurkujud oma meisterlikkusega lihtsalt masenduse peale tuua... Bill Presingu nunnud neiud, mänglev akvarellikasutus on mind (ja nagu blogist loen ka mõndasid teisi) mõnda aega hämmastanud. Keerulist ei paista nagu midagi, aga kui ise üritad järele teha, tulevad mingid ebamäärased ülekaalulised ja vormiliselt laiali lagunevad mammid, akvarellist olen veel targu eemale hoidnud. Selle pildi tegemisel siis võtsin ette mingi vana pinupi poosi ja mõned Presingu illustratsioonid ja püüdsin midagi postitamiskõlbulikku teha.
Diiva oma kõige lähedasemate keskel... vms.
(meelise täiendus):
kiire vahelepõige nagu lubatud...
Arvan, et üheksal juhul kümnest on tulemus parem, kui alustad suurte vormidega ja mõtled poosi RÜTMILE ja LIIKUMISELE. Kõik ülejäänu võid sinna peale ehitada olenemata stiilist ja viimistlusastmest.
Ehk siis veelkord: enne vundament ja siis katus :-)
esmaspäev, 2. märts 2009
41 - Korsett - Elina
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
6 kommentaari:
inspiratsioonikaustikku omada ja igatsorti tegijatelt schnitti võtta on hea! Imestan ainult, et teil kui oma ala tegijatel see alles NÜÜD päevakorda tuli?!?!
Sinu pildist: üldmulje pole paha, mis aga sind Presingust ja tema kategooriaga meestest eristab on sinu nõrk üldistusvõime detailidel, tähelepanematus või oskamatus asju nõnda stiliseerida, et need joonistuslikult õiged on.
Kardan, et asi jääb pajuski klassikalise joonistuse taha.
Vaata näiteks tüdruku parempoolset õhupallijalga (raske rakurss, ma tean:), või teist, mis on proportsionaalselt kääbuslik.
Ka tüdruku toetavale käele poleks paha olnud sissepoole seksikas nõtk anda..
Et mu kommentaar lahmimisena ei tunduks, teen kohe kui vabam hetk tuleb oma paranduse juurde, kui lubad!
Aga hei - algus on tehtud ja inspiratsiooniallikad head! Jätka samas vaimus!! Ahoi!
tänud asjalike kommentaaride eest.
ega ma nüüd päris kindlasti ennast mingiks joonistajaks ei pea. sest ma joonistan ikka üsna vähe ja pigem oma lõbuks ning nagu enamik siin- eriti/paraku selle kallal vaeva ei viitsi näha. üldiselt olen õnnelik kui auto on äratuntavalt auto, muud probleemid käivad mulle pisut üle pea. aga loomulikult ootan põnevusega sinu parandusi!
Jalg jah natuke õhupall,
Aga jalast ülespoole on kõik väga head vormid.
Minu jaoks on huvitav vaadata, et kuigi eeskuju on rangelt jälgitud, ei kao oma stiil kuhugi. Toimub huvitav mix hoopis. See julgustab ka ennast rohkem eeskujude poole pöörduma...
Pilt on muidu hea jah, ainult see jalg on küll pisut liiast. Võibolla aitaks taoliste vormil põhinevate piltide piltide puhul figuur siluetti pöörata hetkeks?
Loomad on nii head, et oleks võind ka suuremad olla.
PS Joonas, figuuri siluetti pööramine ja niiviisi pildi selguse kontrollimine on nõks mis aitab alati;
Elina, sinu jutt enda asjaarmastajalikkusest on mulle löök allapoole vööd:-D: keskpärasust eesti visuaalis on meie ümber niigi niipalju, et kui ise selle vooluga ka kaasa ujuda ja mitte tahta midagi enamat, pole asjal üldse mõtet...
Aga olgu, ju see on pelgalt minu probleem ja tilluke tormike veeklaasis.
Tubli oled ikkagi, eriti nüüd, kus sul mõtted kindlasti kaugel mujal kui joonistamisel!
ega ma nüüd seda mõeldnudki, et peaks lati alt alati minema ja üldse mittemingile arengule mõtlema. eks ma ise ka iga ülesandega püstitan endale mingi eesmärgi, mida ma siis üritan saavutada. et see vbl paljudel teistel ammu käes juba on, selle eest ma ei vastuta. üldiselt kiiresti tüdineva inimesena mind huvitab rohkem joonistamise fun pool, saan oma "laksu" kätte ja väga vigadeparandusele ei keskendu, aga seda vist professionaalsel tasandil põhiliselt tehaksegi. vaadates palju ntx joonas kavandab, ümber joonistab, sketsib jne, siis tundub, et mina ei joonista siin majas üldse:)
ja usu mind meelis- ma ei alusta pildi tegemist ripsmetest, aga kahjuks ei ole sellele vaatamata lõpptulemus alati selline nagu tahaks. aga ma ikka jätkan üritamist.
ja kui kõik polegi täiuslik, siis ei juhtu sellest ka absoluutselt mitte midagi. minu väike hetkeline isiklik rahulolematus või absouultne triumf on suuremas plaanis üsna tähtsusetud asjad.
Postita kommentaar