teisipäev, 10. märts 2009

43 - Kombitsad - meelis


Minu seekordne panus mulle ebasobivasse teemasse siis selline. Olgugi et Kombitsaid näeb minu silm siin pildil lausa 4 luban teil seda siiski nimetada kavalaks teemast möödahiilimiseks kui soovite. No kohe ei istu mulle see ulmevärk ja sci-fi! (Arvan, et ulmefilme mida elus vaadanud olen võin ühe käe sõrmedel üles lugeda ja selleteemalisi loetud raamatuid samuti, neid kõiki ka kauges hämaras lapsepõlves).

Selle pildi saamislugu selline: mäletan, et ühel õhtul autoga töölt koju sõites ja teemale mõeldes lasin silme eest kõikvõimalikud ja -võimatud kombitsaideed läbi: kurjad kombitsad, ämblik-kombitsad, kombitsad taldrikul, kombitsad kedagi kõdistamas, kombitsate võitlus.. jne jne... Mitte ühegagi neist ei löönud mulle mingit emotsiooni ega pilti silme ette. Samas oli kange tahtmine seda teemat inimeste ja meie maailmaga siduda. Sõitsin, põrnitsesin tühja pilguga teed ja lasin suvalisi pilte silme eest läbi.... kuni äkitselt: out of blue - viskas ette sellise pildi! Ja ehkki teadsin kohe, et asi on suht magenaljakas ja tobe tegi see mulle salamisi ometi nalja.
(Alul oli pilt planeeritud peegelpildis aga vasakult paremale pilti "lugedes" tundus siinne õigem... samas suurt vahet vist pole)

Joonistatud kodus Rotring vildikatega A3 paberile, koloreeritud osaliselt faber Castell hallide vildikate ja osalt Photoshopiga.

9 kommentaari:

Ivar ütles ...

Kuna pilti väljas pole, siis lihtsalt ulmefilmidest paar sõna (kuigi ka mina pole tegelikult asjatundja).

Ehk võiksid mõne asja siiski värske pilguga üle vaadata... Esimene "Alien" on ju samavõrd hitchcocklik pinevusfilm kui ulme. Ja näiteks "Gattaca" on selline film, mis võiks küll meeldida - tegu üsna prohvetliku looga, mil teemaks nii kosmos kui geenid, kõik see pigem stiilses film noirlikus vormistuses. Too film on tegelikult endalgi plaanis üle pika aja ette võtta.

mellak ütles ...

Leidisin alguses kolm, siis kaheksa?!
Joonistuslikult jälle ei ole mul siin eriti sõna võtta, see oleks nagu kokkale kokkamist õpetada( muide selles vallas olen ka täiesti
äpu)
Paksul jääb toetus kuidagi ilma raskuseta!
Huvitav miks "limo" juht saabujate poole ei vaata?
Kui vastu on tellitud "limo" siis peaks ju tähelepanu olema kahekordne, kui mitte kolme!?
Äkki on....!?

meelis ütles ...

nii, Mellak.
Ma tean, et pilt pole suurem asi, samas kokale võib kokkamist alati õpetada, ikka on midagi mida kõrva taha panna.

Mõnikord mulle näib, et pean tegema eraldi rubriigi sinu jaoks, kus kõik võimalikud küsimuste vastused ja vääritimõistmised on punkthaaval kirjas (no offence HAHA:-), siin siis minu seletused sulle:

Paksu mehe raskus: arvan et see on olemas; kuna tegu on KÕNDIVA tüübiga jääb teine tugijalg esimese taha, ja las ta paksu jurakana olla pealegi tahapoole kaldus, ei see lihamägi veel sellest ümber kuku. (märkan nüüd et olen punapea kõpskinga joonistada unustanud, visandil oli see olemas).

Mundris vastutulija ei pea olema tingimate limo juht, mul oli see mõeldud tavalise taksojuhina (jällegi: visandil ilutses tal nokatsi peal TAXI, see oleks mõned küsimused ära jätnud..) Ka oli mustandil ta pandud vaatama otse vastutulijate poole aga ümber joonistades tundus parem, kui ta tulijaid veel ei märkaks. Ehkki jah, ilusam olnuks, kui ta pilk seiraks täiesti pildi paremat nurka, kedagi kaadrist väljas.

Ja, Mellak, kardan, et oled seda pilti vaadanud õhtul napsuse peaga ja kahekordse silmanägemisega, minu neli kombitsat on perekond Kombitsad (3) ja 1 kombitsaline poisi särgil.
(Või võtsid vaevaks kõik ta särgil olevad jalad ära lugeda, siis saaks Kombitsaid kokku 9: 6+3)

mellak ütles ...

Eraldi rubriiki minu joks vaja teha ei ole, lihtsaltb jätan nõmedad küsimused küsimatta.
Napsuse peaga on mul küll midagi paremat teha kui netis istuda!

Elina ütles ...

ma mõtlesingi, et huvitav, kus tädi jalad on, sellega on siis selge. lennujaamades alati kohata võivad (stereo)tüübid on aga kenasti ja õnnestunult üles joonistatud.

kuid ulmefilmidega soovitan küll tutvust teha. raamatuid pole peale paari üksiku lugenud, aga filme vaatan iga kell. mina soovitaks sulle "2001: Space Odyssey" vähemalt korra elus ära vaadata.

Joonas ütles ...

Vaatasime ükspäev selle "Gattaca" üle, mida olime kumbki varem näinud, kuid suurt ei mäletanud. Oli hea ja põnev jah. "Alien" on samuti suurepärane klassika. Kuid minu lemmikulmekaks jääb endiselt "2001: Space Odyssey". Seda peaks iga inimene vähemalt 5 korda elu jooksul otsast lõpuni ära nägema (mina olen juba hulga rohkem kordi). "Wall-E" on ka näide suurepärasest sündinud klassikast. Minu elus on ka olnud periood, kus ulme tundus ainuke mõistlik zhanr üldse - ahmisin valimatult raamatuid ja filme. Õnneks see periood möödus, kuid usk inimkonna pidevasse progressi ja regressi vahelisse kõikumisse on jäänud.

Pildist ka - mulle meeldib taust isegi rohkem kui esiplaan. Tüpaazhid on muidu kõik hästi tabatud. Võiks sama hästi kvalifitseeruda ka teema "turist" alla.

Pia ütles ...

Meelisel on minu meelest haruldane anne väheste joontega suurepäraselt karaktereid tabada - nendes inimestes täiesti tunned teatud tüpaaži ära. Umbes nii, et ahaa, sellist kuju ma olen küll kuskil näinud.
:)

meelis ütles ...

aitäh kõigile, kes lahkesti filmisoovitusi jagasid, üritan midagi kõrva taha panna ja kui aega on siis vaadata (ehkki mu viimasel ajal soetatud ja ajapuudusel vaatamata filmide hulk küündib juba umbes kolmekümneni;-).

Pia, aitüma hääde sõnade eest! Ise ma end selles osas eriti andekaks ei pea, eriti kui võrdlen end oma iidolitega.

Aga eks pisut ole elu jooksul joonistatud küll ja mõningase üle ja üle joonistamisega teatav kindlus ja ökonoomia joonte paberile panekuga ka lõpuks kaasneb.

Ivar ütles ...

Meenus veel kaks ulmekat, mida võiksid vaadata -

"The Island", kommertslikult läbi kukkunud film, milles peaosades Ewan McGregor ja Scarlett Johansson, kõrvalosas muude seas Steve Buscemi. Kõva kommertslavastaja Michael Bay tehtud lugu kloonidest, milles päris head näitlejatööd, hea dialoog, mis aga natuke kannatas noorsoosõbraliku reitingu läbi. My guilty pleasure. :-)

Children of Men - mehhiklase Alfonso Cuaroni ulmeline nägemus rassikonfliktide käes visklevast Euroopast ja Britanniast, kus kõigele lisaks pole paar aastakümmet ühtegi last sündinud. Filmis on mõned absoluutselt uskumatud minuteid pikad "ühe-kaamera-võtted", juba nende pärast tasub asja vaadata.