Proovin Meelise ootusi õigustada. Õigeks ajaks tehtud kombitsad on siin.
Photoshop. Digilaud on pisut sõbralikumaks muutunud aga ahistab endiselt.
PS Mina olen see maalija kellel on joonistamisega suured probleemid. Aastate pikkune pindades mõtlemine jätab oma jälje.
Lisan siia pisut eeltööd, kommentaari lisana.
teisipäev, 10. märts 2009
43 - Kombitsad - Pecike
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
8 kommentaari:
kompa ja pildi üldmulje on positiivne, mul on vaid 2 tillukest remarki:
1: filmikeeles ütleme me sellise nurga valiku kohta "over the shoulder shot" (üle õla shot): saan aru, et püüdsid siin kujutada inimest, kellega istuv poiss suhtleb (ema või kes iganes) - ja kelle juustest justkui moodustuvad kombitsad, on nii? (Ära ütle mulle et see esiplaanil olev figuur oli mõeldud AINULT kombitsmonstrumina - kogu kaameranurga valik ja joonistus räägib teist keelt:-).
Niisiis vaatajana tahaksin ma ise näha rohkem attitude'i või suhet asjasse: kas see emafiguur on kole ja hirmuäratav poisile või leebe ja heatahtlik, kuidas suhestub üks teisega? Praegu ei suuda ma mingit emotsiooni tuvastada. Ma ei väida, et alati peab asi olema 100%liselt arusaadav, samas võiks väikese vaevumärgatava vihje vaatajale siiski anda; kui jätad kõik otsad lahtiseks on emotsioon nõrgem ja ükskõiksem;
2: valge kriitjas brush mustal foonil on hea leid, tasub ka endal midagi sellist tulevikus proovida!
Midagi häirib mind selle poisi taga oleva halli pinna renderduses aga ma ei suuda hetkel sõrme peale panna mis nimelt... Liigne crosshatch võrreldes esiplaanide ühekihilise lihtsama renderdusega..?
Rohkem kaugusesse minevat sügavust?
Hmmm.. Jään vastuse võlgu aga miski pole minu jaoks seal päris õige.. :-)
Ma olen Meelise teise punktiga nõus. Esiteks on tehniline leid hea ja kopeerimisväärne ning teiseks häirib pisut see hallikas pind. Mõtlesin, et äkki on see vale suunaga, kuna juhib pildist välja. Võibolla peaks see olema peegelpildis, nii et poiss jääb nö. kolmnurga alla?...
Meelis: OK, ma siis ei ütle kuidas see mõeldud oli :)
See kriidi asi on suht juhuslik õnnestumine aga valgega mustale joonistamise idee tuli vesteldes Heldur Viiresega. (Omal ajal päris palju illustreerinud härrasmees ja üks minu esimestest maaliõpetajatest).
Nimelt selgus, et ennevanasti (ehk Meelis mäletab :) ) oli saadaval olnud spetsiaalne must paber, mida kraapides paljastus valge pind. Kahtlustan, et nii mõnigi illustratsioon, mida olen pidanud puulõikeks või tööhullu illustraatori tušši joonistuseks on tegelikuses teostatud just sellisele paberile.
Hall vari on jah liiga tiheda viirutusega ja see on ainuke koht pildil kus osa viirutusest on 50% Opacityga - kogematta :(
See must paber, millest saab välja kraapida pilti, on järjekordne kunstitarve, mis Eesti kunstijaeketist puudub ja jääbki ilmselt puuduma. Inglise keeles on see skratchboard ja olen kuulnud mitmeid väljamaa koomiksijoonistajaod seda tehnikat vahelduse mõttes kasutavat. Pidi hirmus palju aega võtma (ja ka kulukas olema, kuna paber maksab palju ja tavaliselt peabki selle kuskilt veel tellima), kuid samas paneb väääga hoolega mõtlema, kuhu järgmine joon tõmmata - undo-d ju pole. Samas pidi olema väike korrektuurimeetod nii, et saab seda sama mahakraabitud musta kuhugi tagasi mätsida. Kunagi sain kingiks ka ühe sellise A6 formaadis, mis on tegelt siiani kasutamata....
Aga ma tahaks küll teada, kuidas see pilt tegelikult mõeldud oli :)
Joonas: Mõeldud oli nii, et esiplaanil olev figuur on AINULT kombitsmonstrum. Sain juba aru, et ei töödanud.
Mis puudutab emotsiooni või kolli ja lapse vahelist sidet, siis kunagi sai mängitud rollimängu "Call of Cthulhu". Oli vist White Wolf-i toodang. Sealt on pärit mälestus, kuidas Cthulhu nägemisega seotud hirm on selline, mis sunnib vaikselt istuma. Võibolla hakkab kõrvadest verd tilkuma aga kindlasti ei suuda sa enam karjuda. Selline kristalliseerunud hirm.
PS Tänan sõna eest - sratchboard - sain juba kauneid linke.
Minule meenub väikelinna kooli algklassidest mingi joonistamistunnis tehtud värk, kus minu meelest küünlaga üle kraabitud paber kaeti musta värviga ja siis kraabiti sealt valge joon välja. Ehk joonistati alguses mingi lill või asi ja alles siis kaeti küünla ja värviga ja kraabiti? Või tehti seda hoopis kuidagi teisiti? Või on see kõik mingi fantoom-mälestus? Kõik see oli nii ammu...
meie kunstiringis tegime ka seda. et siis rasvakriitidega pilt alla, musta tushiga maalisime pildi üle ja siis kraapima...
aga pilt on päris lahe, kuigi tardunud hirm võiks natuke paremini kajastuda. minu esialgne mõte oli, et toimub mingi sõbralik vestlus vms.
" Jälle sa tüütad mind nende nõmedate kostüümidega"
See oli esimene pildi emotsioon?!
Joonistuslikult pole mul küll siin midagi öelda.
Sisestades googlisse sõna skratchboard leidsin päris huvitavaid lehekülgi mida tahaks nüüd natuke uurida.
Jälle targem!
Postita kommentaar