Kustutamine on alati tüütu ja võib lisaks ka vajalike jooni tuhmimaks muuta. Kui aga visandada hariliku pliiatsi asemel punase või sinise värvipliiatsiga ning see mustaga puhtaks üle joonistada, polegi vaja visandit kustutada - skännitud pildist saab punase joone eemaldada kui kasutada RGB-pildi punase komponendi R-kanali (channel) sisu - selles kanalis pole pildi punased detailid näha, küll aga on seal olemas must kontuur. Näiteks Photoshopis saab kanali sisu lihtalt kopeerida uueks pildikihiks (Select All, Copy, Paste), selleks tuleb lihtsalt aktiveerida copy'ks ainult R-channel ja paste'iks taas kogu RGB-pilt.
laupäev, 2. juuli 2011
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
5 kommentaari:
Minule meeldivaid värvilisi pliiatseid on põhimõtteliselt kaks. Esmalt Penteli 0.5 mm täitesüdamikud, nii punased kui sinised, mis tunduvad tugevamad ja vähemkiirelt kuluvad kui mõni teine proovitud mark.
Ja teiseks Prismacolor Col-Erase pliiatsid, mis on muidu nagu puust värvipliiatsid ikka, aga kustukumm otsas, seega annab neid ka kustutada. Nagu aru saan, kasutavad seesuguseid ka (Ameerika) animaatorid. Bill Presing näiteks joonistab oma kontuure nendega. Scarlet Red, mida kasutan, on igatahes päris mõnus toon.
Mulle meeldib see punane pliiats (puust), mille ma suudan korterist üles leida:D Siis mulle meeldivad veel akvarellipliiatsid, mõnusad pehmed ja saab veega üle pintseldada.
Mina eemaldan punase või sinise pliiatsiga tehtud alusjoonise "kirvemeetodil" ehk keeran punase tooni heleduse põhja (Hue/saturationiga). See teeb ehk ka musta joone gramm heledamaks, mida korrigeerin levelitega. Mis kaotab omakorda mõned teravad jooneotsad. Kuid vahe on niivõrd väike, et seda peaks mõõtma makromillimeetrites. Probleemiks võib see meetod osutuda läbivalt ülipeenikese joone puhul, mida mul tihti ei esine...
Olen kunagi teinud ka tagurpidi antslat, kui esialgne tavalise hariliku pliiatsiga kavand tuli piisavalt hea, et seda polnud mõtet ega viitsimist uuesti üle joonistada, et saada sinist visandit. Sännisin siis need hoopis sisse, keerasin joone ülimalt heledalt siniseks ja printisin välja. Joonistasin seega puhtandit prinditud joone peale. See oli aga nii hele, et valmis pilte uuesti sisse skännides polnud visandijoont pooltel piltidel vaja eemaldadagi. Seega - kui pole punast ega sinist pliiatsit käepärast, kuid on olemas korralik skänner ja värviprinter, siis saab ka nii :)
Piinlik küll, aga ma kasutan mõnikord puhtandi tegemiseks lihtsalt vana head kalkapaberit. Valguslaud mustandi ülejoonistamiseks (õhema, nt 80grammise paberi korral) on ka täiesti töötav nähtus, selle saab hädapärast koduste vahenditega ka ise kokku panna. Nt pleksiklaasitükk, kaks korjuga tooli ja laualamp.
Hädaga saab päise päeva aal ka lihtsalt kaks paberilehte vasu aknaklaasi suruda ja päevavalgust kasutada.
Kalkal pole viga midagi, isegi joonistan sellele. Eks see olegi digiaja viga, et ei jäägi järele korralikku paberile tehtud asja, kõik on arvutis puhastatud-nihutatud-silutud...
Praegu on küll mul see probleem, et brushpeni joon on tegelikult veidi rasvasel kalkal ebaühtlase tihedusega, mistõttu skänni järeltöötlus on keeruline. Llisaks tekib minu skänneeriga ka tušijoonele mingi veider vari, mis raskendab veelgi asja.
Sinise joone printimine - just niiviisi värviti ju varem Prantsusmaal koomikseid - st. värviti sinisega trükitud kontuuri koopiat.
Postita kommentaar