Reede, 29. august 2008

18 - Kaunitar ja Koletis

Valgus ja pimedus, külm ja kuum, nutt ja naer - need sõnad on vastandid ja mõistetavad ainult koos paarilisega. Läbi vastandite mõista andmine toimib suurepäraselt ka visuaalses keeles. Septembri keskpaigaks kasutamegi visuaalset keelt, et kirja panna tuntud paariline - Kaunitar ja Koletis.

Pealkiri on võetud tuntud muinasjutust, kuid pilt ei pea sellega seotud olema. Aga võib.

[Ivari lisandus:]
Et mälupilte Disney animafilmist ja muusikalist veidi eemale juhtida, siis siin on paar nõuka-aegset kodumaist illustratsiooni. Teatavasti on venelastel igast raamatust oma versioon, olgu see siis Carlo Collodi "Pinocchiost" tehtud "Buratino" või L. Frank Baumi "The Wonderful Wizard of Oz", mis muutus "Smaragdlinna võluriks". Nii ka Kaunitari ja Koletisega. Keegi S. Akasakov on kirjutanud raamatu "Tulipunane lilleke" ja selle 1974. aastal ilmunud kordustrükist on skännitud allolevad Sima Škopi pildid.

Nagu ka tema illustratsioonid "Pöial-Liisile" ja "Lumivalgekesele", on needki ühed parimad, mis siinmail tehtud.

Loodetavasti jõuab blog peale suviseid segadusi tagasi oma rutiinse kellavärgina toimva rütmi juurde. Seetõttu olgu uus teema välja kuulutatud vahetult peale eelmist ehk elevanti, nädala jagu pikema valmimistähtajaga.

Tähtaeg - teisipäev, 9. september.

17 - Emotsionaalne elevant

Järgnevaks teisipäevaks joonistaks ühe elevandi. Emotsionaalse elevandi. Millist emotsiooni ta täpsemalt välja elab, võikski pildilt aru saada olla. Rõhku panna siis pigem väljendusrikkusele, mitte niivõrd graafilisele viimistlusele. Stiil on vaba ja ülesandega ei kaasne muid täpsustusi.

Siin on ka üks abistav elevandipilt Gottfried Bammes'ilt (emotsioone me ei näe, küll aga muid asju, mis paksu pealispinna all peituvaid):


Tähtaeg - 02. september

Neljapäev, 28. august 2008

16 - Tarzan - Ivar

Nagu olen juba kirjutanud, oli Tarzani-filmidel minu lapsepõlves väga tähtis koht. Lasteaialapsena sai neid pühapäeva pärastlõunati Soome TV vahendusel must-valgest pildikastist vist küll kümnete kaupa nähtud. Seetõttu, kui paljudel filmifriikidel on oluliseks mõjutajaks 1933. aasta King Kong, siis minul on selleks ilmselt Tarzanid.

Lähtusingi oma pildi tegemisel vanadest headest Weissmülleri filmidest, milles ahvide kasvandik oli alati laitmatult raseeritud ja kammitud, milles maailm oli veel naiivselt selge, huumor tsenseerimatult sexy ja neegrite trummipõrin primitiivselt verdtarretav.

Et ennetada kriitikat - kes filme mäletab, siis liaanisõitude suured plaanid olid tehtud taustaprojektsiooniga. Ekraani ees ja kaamera suhtes paigal püsides kõlkus köiel peategelane, kelle jalge alla siis kusagilt alt vasakult sõitis sobival hetkel puuoks. Sellest vertikaalne liaan minugi pildil.

Pilt on joonistatud paljukiidetud Penteli pintselots-brush peniga, mis, nagu mulle aina enam tundub, on tõepoolest geniaalne riistapuu. Vähemalt kui kääridega üliterav ots tiba nürimaks nokitseda... :-) Kalkale tehtud pintslijoont on küll tekkivate varjude ja pigmendi läbikumamise tõttu väga raske kvaliteetselt skännida, aga seekord vist õnnestus.

Läksin värvimiselt kergema vastupanu teed - piirdusin ainult mõne gradiendiga ja keerasin siis kõik rastrisse. Lõpuks sain katsetada ka värvi paigast nihutamist...

Kuna pilt tegelikult ju hõredavõitu ja džunglitausta tegemine minu jaoks ületamatult keeruline, püüdsin värvimise käigus tulnud ideedejada tulemusena asjast vähemalt midagi lobby-cardi sarnast kokku klopsida. Ehk siis midagi, mis oleks võinud Pätsu ajal mõne Bi Ba Bo fuajees rahvast kinosaali meelitada. Tekst on tegelikult tõlge ühest "Tarzan and His Mate" filmi treileritekstist: "The ultimate in thrilling romantic adventure!"

Ja et asjast kõik välja pigistada, siis siin on veel üks seepiatoonides "pööningult leitud remix":

16 - Tarzan - meelis



Alustuseks: otsustasin koheselt loobuda kõikvõimalikest heroiseeritud arhetüüpidest, mis selle mehe puhul paratamatult silme ette kerkivad, olgu selleks poolnaiivne Weismüller ja mõni tema järelkäija, või mõni animeeritud tegelane. Mäletan juba kooliajast, et seda raamatut lugedes ärritas mind mõte selle ahvinimese ebareaalsest ja ülimast intelligentsusest: näiteks oli seal koht kus mees õppis paljalt pildiraamatut vaadates ära inimkeele!! Niisiis ei midagi sellist!

Ülesanne osutus arvatust keerukamaks, kuna Disney tippanimaatori Glen Keane'i poolt väljatöötatud ahvmees oli kõikjal risti jalus ees; ükskõik mispidi püüdsin oma aju viimasest puhastada ja alustada nö nullist - joonistada ja ta keha disainida nii nagu oleks loogiline, üldmulje kukkus välja ikka nii nagu eelpoolnimetet mees juba rajajooned maha on pannud. Niisiis: et vältida plagiaadisüüdistusi - seda pilti joonistades EI piilunud ma põhimõtteliselt kordagi ühtegi tarzan- aga anatoomiareferenssi ja sarnasus kellegi või millegagi on puhtalt juhuslik.

Mu mõttekäik pilti alustades liikus selliseid teid pidi: siin on inimolevus, kes on üles kasvanud ahvide seas; ta kasutab liikumiseks jalgu ja liaan-oksi, mitte pedaale ega siledat maapinda, selline elu- ja liikumisviis vormib paratamatult ta keha ja eriti peavad tal välja olema arenenud käsivarre- ja jalalihased. Kuna ta pole kordagi näinud inimesi ega tea mismoodi need liiguvad, peab tema liikumine olema selline mis tundub tavainimesele ebaloomulik kui mitte öelda võimatu. (Nagu öeldud läksid mu esimesed disainivisandid väga Disney versiooniga sarnasesse auku aga seda eirata suutmata ja lõpuks sellest teadlik olles lihtsalt ignoreerisin seda fakti).

Esimese visandi tegin Tarzan-mehest kes püüab rinda pista stoilise ninasarvikuga aga olin hädas mehe poosiga, ka tundus kogu pilt kuidagi küsitav ja väheütlev. Siis otsustasin teha ta oma igapäevasituatsioonis, ei midagi glamuurset ega idealiseeritut - lihtsalt mees korjamas ja näksimas puult putukaid. Esimesed poosid kukkusid välja liiga anatoomilised ja välja väänatud, täpselt nagu Hogarthi dünaamilise anatoomia õpikust, mis minule (erinevalt Ivarist) eriti ei meeldi.. Lõpuks suutsin end anatoomiajoonistamisest siiski kõrvale juhtida ja kontsentreeruda POOSILE ja sellele, mida mees teeb.

Viimistlusvahenditena kaalusin esiotsa vidikate kasutust aga ajapuudusel loobusin mõttest ja jätsin 5B pliiatsivisandi. Photoshopi värvitööga ma ise eriti rahul pole aga ajanappusel seda viimistleda ei jõua. Ehk mõne teise ülesande puhul kui töögraafik rahulikum.

Kolmapäev, 27. august 2008

16 - Tarzan - Elina

Mina ei teinud traditsioonilist ahvmees Tarzanit, vaid hoopis ühe oma lapsepõlvelemmiku - Kummitarzani. See raamat on tunduvalt kreisim, kui Joonase poolt mainitud niudevöö.
Vahenditeks brush pen, erinevas paksuses pruunid markerid ja Photoshop.

Teisipäev, 26. august 2008

16 - Tarzan - Joonas


Otsustasin pildil näidata kõiki peategelasi ja pisut liikuvamas poosis, kui mul muidu kombeks. Siin blogis on kindlasti anatoomiat ja liikumist minust rohkem mõistvaid isikuid, nii et siin on siis väike kondike teile puremiseks :)

Tarzani-käsitluse puhul kerkis mul küsimus, et miks kasutab ahvide seas kasvanu niudevööd. Vaevalt, et Jane talle seda õpetas... Kuid ei hakanud sellesse probleemi antud pildi puhul hetkel sügavamalt laskuma.

Vahendid samad, mis iga kord. Taust on saavutatud mitme layeriga Paintis ja PS-is mässates.

Reede, 22. august 2008

15 - Johnny Deppi sarž - Elina

Tegemist ei ole just saržiga, aga midagi siiski. Ainus, mis ma öelda oskan on see, et Johnny Deppi on ikka väga raske joonistada. Aga tore, et me seda siiski proovisime. Vaatasime Joonasega, et isegi terve google peale oli õnnestunud Deppi portreid/karikatuure masendavalt vähe.

Kolmapäev, 20. august 2008

15 - Johnny Deppi sarž - Joonas


Tunnistan, et ülesanne oli tõsesti raske, kuna meie mõistes ideaalses propotsioonis nägu muutub vähimagi ebakõla juures kohe suht võõraks ja"loetamatuks".
Ma olekski selle kallal pusima jäänud, kuid ajanappusel skännisin lõpuks siiski ühe oma 30nest skechist sisse, puhastasin eelnevate skechide joontest ja värvisin pisut Painteri ja PSi toel. Joone osas muutsin digitaalselt ainult pintsakut.

Teisipäev, 19. august 2008

15 - Johnny Deppi sarz - meelis



Kohe kui Ivar sarziteema valikuks Johnni Depp'i näolapi välja käis, hakkas mu peas punane hoiatustuluke põlema, oma kogemustest tean et ilusate inimeste karrikeerimine on üks väga tänamatu töö.
See on umbes sama kui püüda karrikeerida perfektset ringi või valget värvi... Ehk siis asja, mis on täiuslikult paigas pole eriti võimalik kuskile poole tõugata-nihutada ilma et maksaks lõivu sarnasusele ja äratundmisele, vähemalt ma ise seda ei suuda. Sestap läksingi peale mõningate variantide kaalumist Depp'i karrikeerimisel pisut realistlikuma lähenemise teed ja otsustasin vaataja kriitikameelt hajutada dekoratiivsusega: erinevate joonte paksuste ja tekstuuridega mängimisega, asi mis minusugusel "kirvemehel" tõsist eneseületamist nõudis. (Ehk siis: vahetasin oma tavalise kirvega lahmimise kirurginoaga nikitsemise vastu :-))

Johnny Deppist inimesena ei tea ma suurt midagi, millegipärast aga assotseerub tema tüpaazh mulle pigem romantilise inimese kui kurikaela omaga, sestap sai talle lisaks muudele poseeritud fotoldelt vastuvaatavate aksessuaaridele ja vidinatele ka roosiõis pihku pistetud.

Tehnikaks paber, erinevate jämedustega vildikad ja värvi lisamine PhotoShopis.

15 - Johnny Deppi sarž - Ed


Siuke asi valmis kiiruga. Ma nüüd ei teagi, kas see on Depp elust või Depp mõnest filmist või kõik kokku. Endale mulle väga reaalsete inimeste joonistamine ei istu aga ehk see tähendabki, et see mu järjekordne nõrk koht. Ehk teen veel siis.

15 - Johnny Deppi sarž - Ivar

Ok, olude sunnil piirdun hetkel sellega, aga tulen antud teema juurde kunagi hiljem tagasi. Midagi siin on, aga tegelikult on see pilt ikka üsna poolfabrikaatne...

Sorry.

(Aga vähemalt on teil midagi kritiseerida... :-) )

14 - Ettevaatust, kuri koer - Joonas


Torkan siia vahele ka enda kurja koera. Jällegi suht visandlik, nagu mul suvisel ajal kombeks, kuid üks linnuke on vähemalt koera kõrval kirjas.

PS. Vabandan ebaloogilise naelte kinnituse juba ette välja sellega, et tegu on groteskiga :)

Pühapäev, 17. august 2008

14 - Ettevaatust, kuri koer! - Ivar

Ma ei saa öelda, et oleksin eriline koertefänn. Kui tegu pole oma pere elukatega, siis kipun ma neid ikka pigem milleski ebameeldivas kahtlustama. Ja, olgem ausad - põhiliselt tegelevad nad ju julkade tekitamise ja lõugamisega, kostku see siis naaberkorterist või möödumist vajavalt taluõuelt. Ja hea kui asi lõugamisega piirdub.

Selge on aga ka see, et oma pere koer on omaniku jaoks see kukununnu, kes kunagi ei hammusta, olgu siis tegu Elina kirjeldatud kileda rotiga või killeriks aretatud elukaga. Seda eksiarvamust proovisingi antud pildiga väljendada.

Algselt oli plaan esialgne kiirvisand arvutisse võtta ja paksu digitaalse värvikihiga kattes detailidega varustada. See aga kiskus natuke rappa. Siis proovisin Cariaoca kriite, aga kontuur kippus liiga jämedaks. Lõpuks võtsin kriidid ja värvipliiatsid ja määrisin pildi poole tunniga paberile. Puhh, sai kaelast ära!

See, et koera poos on pea täpselt sama mis Meelise pildil, on puhas kokkusattumus. Tõenäoliselt on mõlema eluka juured kusagil "Tomi ja Jerry" multikates... :)

PS: meie lambakoeralaadne semu on igatahes uskumatult intelligentne ja rahulik. Aga erand kinnitab reeglit... :)

Laupäev, 16. august 2008

14 - Ettevaatust, kuri koer-Elina

Johnny Deppi teema on nii hirmuäratavalt keeruline, et parem on kohe kuri koer ära joonistada. Pean ennast muidu loomaarmastajaks inimeseks. Aga kuhu minu armastus ei küüni, on väikesed, jubedad taskukoerad. Näriliste vastu pole mul midagi ja koerte vastu pole mul midagi, aga kui need kaks asja kokku panna... Ühesõnaga üritasin kujutada ühte pisikoeralist minu jaoks ainsas ettekujutletavas situatsioonis- närviliselt kellegi/millegi peale klävimas (ja hetk hiljem diivani alla ronides).

Neljapäev, 14. august 2008

16 - Tarzan

Seekordne teema on Edgar Rice Burroughsi järjeloos aastal 1912 ilmavalgust näinud metsmees, ahvide kasvandik, elevantide sõber ja krokodillide kiusaja

Tarzan on seigelnud nii pulpromaanides (mille kooperatiiviaegsetest raamatutest võiks Joonas toonase lugejana paljutki pajatada), koomiksites kui kus iganes. Omaette nähtus on Tarzani filmid, nende seas eriti superujuja Johnny Weissmülleriga tehtud tosinkond filmi. Esimene neist - Tarzan The Ape Man - valmis aastal 1932 ja vähemalt esimesed kuus, mis MGM märgi all tehti, on kõik tõeline klassika. Siin oli esmakordselt Tarzani kaaslaseks ahv Cheeta (kelle 76. sünnipäeva tähistati 9. aprillil 2008!), ka kõlas just siin esmakordselt Tarzani legendaarne lahinghüüd.

Siinkirjutaja jaoks on Tarzani filmidel tõeliselt nostalgiline maik juures - olin lasteaiaeas kui Soome tv igal pühapäeval neid näitas. Kusjuures metsikus koguses, nii filme kui peaosalisi oli ikka tõeliselt palju.

Tegelikult kannatavad Weissmülleri Tarzanid ka tänapäeval edukalt vaadata. Taustaprojektsiooniga efektid on küll moodsale silmale lõbusalt läbipaisvad, kuid Hollywoodi tsensuuri algusaegadel (ja enne seda) tehtud lood on kohati ikka päris väljakutsuvad ja muhedad. Et siis selliseid filme vaadati pätsuaegses Eestis... Tarzani kalli kaaslase Jane'i kehastaja Maureen O'Sullivan on seejuures kuumem kui enamus tänapäevasesid staare ja starleteid.

Seega, joonistagem Tarzanit! Ei mingeid piirangud, kõik vähegi teemakohane on lubatud.

Tähtajaks on teisipäev, 26. august.

Ja alaväärsuse arendamiseks siia lõppu veel mõned Frank Frazetta Tarzanipildid:

Teisipäev, 12. august 2008

14 - Ettevaatust, kuri koer - meelis

Selle teemaga juhtus nii, et pilt, mille esialgu kavatsesin lõpuni viimistleda ja põhipildiks jätta jäigi tegelikult vaid kiireks visandiks:



ja pilt, mille tegin rohkem niisama et proovida karrikeerida bulldogi omandas lõpuks justkui lõpetatud pildi mulje:



Esimese puhul oli mõte kurjakoera ideele pisuke vint peale keerata, ja midagi ridikuloossemat kui kuri klähvits puudel ajamas taga süütut putukat ei suutnud ma tol hetkel välja mõelda. Teise puhul - nagu öeldud - oli tahtmine seda niigi pisut groteskset looma veelgi grotesksemaks ajada ja proovida ise aru saada, mis sheipidest see imeelukas on kokku pandud. Esialgne mõte oligi see lahendada graafiliselt ja suht stiliseeritud ja suurte sheipidega, hiljem üle käies omandas joonis aga miskipärast jälle pehmemaid ja ruumilisemaid jooni.
Tehnikaks mõlema puhul mu armastatud pehme 5B pliiats, millele bulldogipildil ka PhotoShopi värv lisatud. Fooniks kasutasin tükikest ühes teises projektis tehtud akvarellfaktuuri, mille värvid siin ära muutsin. Pole ise kindel, kas ja kui palju selline fooniga eksperiment pildile juurde lisab, aga et tehtud ta sai siis las ta olla.

Pühapäev, 10. august 2008

13 - Gandalf - Joonas



Mul on ikka nii, et kui peab piraati joonistama, tuleb välja Zorro ja kui Gandalfi, siis Dracula... Aga hapukurkide ja muude aiasaaduste hooaja puhul andesatan endale selle. Loodan, et ka teised blogijad pisut andestust mõnest oma südamesopist leiavad...

12 - Nuttes vihmas - Joonas


Selle pildi puhul jändasin ka päris palju rasvakriitidega, see on vist mu esimesi töid pärast lasteada, mille puhul ma neid kasutan. Vajab harjutamist/harjumist, värvid läksid mu kohmakate sõrmede vahel päris ruttu sodiseks. Valge värv ehk päästab pisut... Aga kokkuvõttes tehnika, mida hea meelega evin ka edaspidi. Panen siia nii ühetonaalse "valmis" pildi kui ka "alasti" originaali.

11 – Marsi kroonikad - Joonas


Kuna keegi kaasblogijatest ei paista Bradbury kurblik-lüürilist ulmet pildikeelde valada soovivat, pean selle raske ürituse enda õlule võtma. Tegelikult pole pildi saamislugu raske - valmis umbes 45 minutiga ja ei preteneeri muule kui visandlikule uitmõttele...

Kogu asi on tehtud peaaegu täielikult arvutiväliselt, kuna hetkel on seoses muude töödega arvuti taga istumisest pehmelt öeldes üledoos. Kasutasin brushpenni, pintslit ja siin blogis varem kiitva kõne all olnud Carioca rasvakriite. Arvutis tegin ainult pisikorrastusi, sh panin silmapiiri sobivamale kõrgusele ja värvisin pritsmed ära.

Kolmapäev, 6. august 2008

12 - Nuttes vihmas - Ed

12 - Nuttes vihmas - AlekokK


kohe kui vihma joonistamist alustasin läks ilm pekki - no mida...?

13 - Gandalf - Ivar

See pilt on mu bloginduse absoluutne kiirusrekord - vist oma kolm tunnikest läks varasema visandi kontuurimisele ja värvimisele... Lisaks on see joonistud brushpeniga, mis minu puhul on ikka tõeline eneseületamine. Lihtsalt ma EI OSKA sellega teha dünaamilist ja ilusat joont, lisaks on pintslitriip minu jaoks ka tiba liiga jäme. Aga ehk seekord õnnestus...

Pilt peaks meenutama pisut ajakirjakarikatuure, millel tekst koomiksilaadse jutumulli asemel lihtsalt alla kirjutatud.

Lisandus: Kuna see blog on siiski õppimiseks ja kiirustav kontuur ei olnud siiski päris see, mida soovisin, siis proovisin sama pilti veel paaril korral brushpeniga paberile panna. See, mis üleval näha, ongi uusim versioon. Kuna aga kommentaarid käivad siiski originaali kohta, siis selline oli algne variant:

13 - Gandalf - Ed

Minu kahetuhande aastane kodutu siis ka.

Peab rohkem joonistama tõesti. Näed paar pilti tegin ja hea tunne kohe. Hea meel et see joonistusmasin ikka töötab peas ja käes. Äkki teeks veel midagi jutti.


14 - Ettevaatust, kuri koer! - Ed


Kaelkirjakutega läks mul nihu. Nüüd nägin meeldivalt lihtsat teemat et saaksin omadega järjele jälle.

15 - Johnny Deppi sarž

Järjekordsel teemaarutelul ilmus õhku kangekaelne küsimus - ehk oleks aeg proovida sarži joonistamist?... Ehk tõesti, kuigi see ei saa lihtne olema... Peale mõningast arutelu ja väheste alternatiivide kõrvaleheitmist jäi objekti ja kandidaadina sõelale isik nimega Johnny Depp.

Johnny Depp on näitleja, kellel on nii välimust kui ka tõeliselt hea filmograafia, mistõttu teda joonistades saab lisaks temale kui kodanikule aluseks võtta mistahes filmirolli - Edward Scissorhands, Ed Wood, Ichabod Crane, Jack Sparrow, William Blake, Sweeney Todd... Või kasvõi Cry-Baby.

Ehk siis - ülesandeks on joonistada Johnny Deppi SARŽ ja mitte lihtsalt tema ilus näolapp.

Tähtaeg - 19. august, teisipäevane päev.

TÄIENDUSEKS meelise poolt JUURDE:

leidsin oma märkmetest sissekande, mille kirjutasin kunagi üles "Incredibles" DVD lisadest: Brad Bird ütleb karrikatuuri kohta nõnda:


"A GOOD CARRICATURE PICKS OUT THE ESSENCE OF THE STATEMENT AND MOVES EVERYTHING ELSE OUT. IT'S NOT ABOUT REPRODUCING THE REALITY, IT'S ABOUT PUMPING IT UP."

Kuldsed sõnad! Ehk aitab see mõttetera kedagi ülaltoodud ülesande juures. Edu!! :-)

14 - Ettevaatust, kuri koer!

Seekordne teema on ülimalt lihtne - kuri koer. Igaüks ise teab, kui kuri just, mis ja kus ja kuidas, aga lähtekohaks on kõigile teatud ja tuntud, hirmutav ja hoiatav silt. Võimalikke lahendusi on palju, nagu alati. Teemapüstitus jäi seekord küll hilja peale, aga loodetavasti on nädalane joonistamisaeg siiski piisav pisikese visandi valmimiseks.

Tähtaeg - teisipäev, 12. august.

Teisipäev, 5. august 2008

13 - Gandalf - Meelis



Pilt sai inspireeritud eelmise nädala soojadest suveilmadest, mis veedetud sai Pärnus.
Tehnikaks kaks eri suuruses markerit (0,4 ja 0,5), ja koloreerimine PhotoShopis.

12 - Nuttes vihmas - Ivar

Kuna joonistan kuritegelikult vähe, siis püüan siin blogis iga pildiga midagi uut katsetada. Seekordse tegumood on inspireeritud Ben Templesmithi visuaaliast ja tema hiljutisest õpetusest, mida raamatupoe ajakirjaleti ääres üle lugesin. (BT on Austraalia koomiksikunstnik, kes joonistanud näiteks ka filmiks tehtud "30 Days of Night" vampiirisarja.) Põhimõtteliselt värvib ta oma pildi mustvalgena ja keerab pärast värviliseks tegelikult üsna "primitiivselt", peamiselt Photoshopi Variations-käsuga. Sinna otsa siis igasugu tekstuure ja muud säärast soga, valgusfiltreid jne, kuni asi on piisavalt cool.

Proovisingi siis midagi samalaadset. Kontuur on seekord tehtud mitmele eri kalkale, viiele vist koguni, ja arvutis kokku pandud. Lisaks skännisin tindipritsmeid ja kasutasin ära ühe tekstuurifaili, mis ajakirja DVD pildikataloogist imekombel kasutamiskõlblik tundus.

Siuke pisike vihmane muumiapilt. Kuigi silmakoobastest pisaraid just ei nõrgu, siis loodetavasti mingisugune teemakohaselt nutune aspekt asjal siiski juures on.

13 - Gandalf - Elina

Minu järjekordne üritus midagi ainult digitaalselt teha. Mingi papi nägu oli kõrval spikerdamiseks kah.