39 - Viimane mohikaanlane - Kristin

Ma oleksin ka ilmselt sama kurva näoga, kui ma oma hõimust viimane ja nii viltuse lõuaga oleksin.

Markerid, tintekad, natuke vesivärvi.

75 - Remiksime kolleegi - Ivar

39 - Viimane mohikaanlane - Ivar

Indukatega on mul nostalgiline suhe - lapsepõlves sai raamatuid loetud, igasugu pilte joonistatud ja isegi ühe ameerika skaudiraamatu - "Indian Crafts and Lore" - põhjal kodinaid, mokassiine ja sulgehet tehtud. Kõige hullemad ei tulnudki.

Muidugi oleks võinud siiagi mõne küündimatu lapsepõlvepildi skännida või kongusninalise hea rühiga mehe joonistada, aga läks teisiti. Sorgeldasin paar õhtut tagasi viimase asjana ühe suht' korraliku tibindiaanlase, joonistasin kalkale puhtaks, hommikul kiirelt Penteliga üle, õhtul skänn ja värv ja valmis. Kuna mind intrigeerivad hetkel joonistajana kõige rohkem sellised kunstnikud kui Bill Presing või Shane Glines, siis kipuna arvama, et püüan võimalikult palju järgnevaid joonistusteemasid just sellele samale rajale suunata.

Pole välistatud, et ma veel muudan sedagi pilti, värve vähemalt... Tegelikult oli vahepeal plaan visand üldse akvarellipaberile kanda ja päris värve proovida, aga läksin siiski lihtsamat ja digitaalset teed. Kontuur jäi lõpuks spontaanselt rohmakaks ja detailivabaks, aga tegelikult on selleski mingi oma väike võlu.

39 - Viimane mohikaanlane - Joonas

Kiire elu-oli tõttu tegin oma haikala tööst lihtsalt remiksi ehk kohanduse. Kuigi sain sellest aru alles pärast esimese visandi tegemist. Võibolla hakkan seniilseks jääma lihtsalt. Aega ei kulunud vast rohkem kui 120 minutit. (Elina väidab siin kõrval praegu, et rohkem kulus. Noh, lisades ebaefektiivsed minutid, mil ma tühja lehte põnitsesin või maili tsekkisin, siis võibolla küll natsa rohkem.)

Pildi sisust: tegu on siis võibolla viimase kauboiga hoopis. Vahendid samad, mis ikka.

39 - viimane mohikaanlane - meelis

Ülikiire enne ärasõitu tehtud indiaanlane, joonistatud ja koloreeritud digilauaga..

Ivar käis kunagi välja mõtte teha kiireid 45-minutilisi pilte ja mõned meist on seda ka teha üritanud. Ehkki seda endale eesmärgiks ei võtnud läks see siin peaaegu täppi; arvan, et muude toimetamiste kõrvalt ja joonistamise aeg kokku liites umbes tunnike sellele kulus, esimene paberivisand kaasa arvatud.
(Arvan, et minu enda näoilme joonistamisel ajal oli peaaegu samasugune kui sel peategelasel siin!)
Üks vähestest piltidest ka, milline oli hetkega äkki peas olemas ja mis kukkus välja täpselt sellisena, nagu ette olin kujutanud. Idee on nagu on, aga usun et pildist on siiski näha kelle poole mu sümpaatia kuulub.

Luban endale pühalikult, et teen tulevikus selliseid üritusi veel: seda enam, et puhtaksjoonistajana ma end nagunii tõestada ei taha! Las kiirus ja hoog olla siitpeale (veel rohkem) mu joonistuse trademark!!
Long live the speed! Long live dynamics!

39 - Viimane mohikaanlane

Sioux pealikud (1905) Edward S. Curtis

Järgmine joonistusteema on inspieeritud indiaanlastest. Nimi on küll laenatud "Nahksuka juttudelt", kuid see ei tähenda, et kujutama peaks konkreetse suguharu inimesi. Pigem ikka kõike seda, mis westernite, kauboide ja indiaanlaste, sulgede ja skalpide, tipiide ja tootemisammastega seostub. Võik siis vähemalt servapidi teemaga haakub.

Tähtaeg: 10. veebruar. Hau!