11 - Marsi kroonikad, 92 - Sünnipäev - Elina

11 – Marsi kroonikad - Joonas

Kuna keegi kaasblogijatest ei paista Bradbury kurblik-lüürilist ulmet pildikeelde valada soovivat, pean selle raske ürituse enda õlule võtma. Tegelikult pole pildi saamislugu raske - valmis umbes 45 minutiga ja ei preteneeri muule kui visandlikule uitmõttele...

Kogu asi on tehtud peaaegu täielikult arvutiväliselt, kuna hetkel on seoses muude töödega arvuti taga istumisest pehmelt öeldes üledoos. Kasutasin brushpenni, pintslit ja siin blogis varem kiitva kõne all olnud Carioca rasvakriite. Arvutis tegin ainult pisikorrastusi, sh panin silmapiiri sobivamale kõrgusele ja värvisin pritsmed ära.

11- Marsi kroonikad - Ivar

Kui ma olengi "Marsi kroonikaid" lugenud või filmi näinud, siis toimus see teisel ajastul, teises riigis ja kusagil põhikooli aastatel. Ehk ammu. Ja ma ei mäleta kogu loost mitte kui midagi.

Seepärast võtsin oma inspiratsiooni kuuekümnendate aastate sinisilmsest tehnoloogiaoptimismist, tollesama aja Vespadega kimavatest moeteadlikest tibidest, alternatiiv-ajaloolise Eesti Wabariigi kosmoseprogrammist (rahvuslik logo!) ja nõukogude uueaastakaartidest. Kokku sai tegelikult päris lõbus postkaart. "Metatasandi huumor", öeldi mulle kodus selle pildi peale. Võib-olla tõesti, ei mina tea... Igasugu viited fallilistele objektidele on igatahes täiesti tahtmatud.

Püüan siin blogis oma piltidega erinevaid nõkse katsetada. Seekordse pildi eeskujuks olid Kilowatt Cat -saidi retrostiilis illustratsioonid. Otseselt ma küll midagi ei kopeerinud, tegelikult joonistamisetapis isegi ei piilunud sinna, kuid püüdsin siiski tabada sarnast pleekinud ja plasside värvidega, rastrite ja kulumisjälgedega välisilmet. Osaliselt õnnestus, kuigi tegelikult jäi kolm olulist nippi tegemata - trükivärvide vigane sünkro, värvilaikude läbipaistvus kattumisel ja kontuurjoonte kulumine. Need tuleb kindlasti ära proovida, aga kunagi hiljem.

Ma pean ütlema, et kui esmakordselt PS-i lapikut pilti vaatasin, siis itsitasin mõnuga ikka päris tükk ega - Mirabilia sarja raamatu kaane sisekülje skänn andis pildile valget värvi tapmata ikka uskumatult rokase ja antiikse ilme... Just nii nagu soovisingi.

11 – Marsi kroonikad - Lauri (gingi)

Tere tere.
Njaa tõesti täielik hapukurgi hooaeg :) päike paistab ja kõik on kuidagi mõnusalt aeglane ja sujuv :). No igaljuhul siit siis minupoolne panus nüüd.

Nagu ikka tegin võibolla jälle natuke teisiti kui peaks kuid mõtlesin, et mis siis ikka. Pole kahjuks raamatut lugenud ning niipalju kui info mu ajukäärudes peegeldus mõtlesin, et läheks õite sellist juturadamööda -

...marsile saadetud androidide/moodulite/muude high-tec vidinate kadumises saaks süüdistada vaid kohapeal olevat organismi, kes kõigest sellest midagi/kedagi jäljendada püüab. Vast sai Ta ka kaugsõnum sateliit Pioneeri (misiganesnumber) pealt kätte inimkuju mis sai ka alusvormisk võetud. Nüüd vähemalt uusasukatel tuttavam tunne nähes omataolist juba ees...või siis kabuhirm. Mine võta kinni.

Njaa...tegelikult on minuga kõik korras :)
Tehnika nagu ikka, PildiPood, pliiats ja õhtused tunnid pärast tööd ja võibolla ka mõni õlu. Otsustasin seekord natuke rohkem pühenduda pildile, vähemalt niipalju kui hetkel näha on. Loobusin igasugu segamudru krisukräbu textuuridest ja lihtsalt puhtalt realisstlikult kritseldasin. Eks see ole segu nii matte-brush kui ka blendimis segapudrust. Ja ehk pole päris mööda :)
päikest puhkajatele,
lauri

11 - Marsi kroonikad - meelis

Et mul eelnevalt kosmoseamatsoon vahele jäi siis otsustasin siin need 2 teemat siduda - esialgu mõtlesin välja pildi pealkirja: "Mars meets the Space Amazon", millest mitmete ideede edasiarendusena valmis selline pilt, sõjajumal Marss planeedil Marss sööstmas kosmoselaeva kui potentsiaalse märklaua poole, panemata tähele jalgade ees poseerivat amatsoonitari. ... Mitte kõige peenekoelisem huumor mis eales nähtud aga las olla.
(Muideks, see nn "kosmoselaev" taamal redeli ja laudauksega iseloomustab minu suhtumist ulmesse ja üldse Hi-Tech masinatesse, loodan et ulme- ja fantaasiakunstnikud seda väga isiklikult ei võta :-)

11 – Marsi kroonikad - Elina

Nii kosmose kui masinate kujutamise alal olen täiesti lootusetu, samuti pole ma lugenud "Marsi kroonikaid", nii et seekordne teema on minu jaoks väga mööda... Aga blogis niigi valitsevat hapukurgi hooaega arvestades ei taha joonistamata ka jätta. Tegin kõik algusest lõpuni Photoshopis.

11 – Marsi kroonikad

Seekordseks ülesandeks on Marsi kroonikad. Olgu see väikest vaheldus pakkuv fantaasia-lend eemale maistest teemadest. Võib joonistada seda, mis iganes Punase Planeediga seostub -marslane, inimene marsil või koguni mõlemad. Aga võib keskenduda ka Marsi keskkonnale või ka üldisemale sci-fi ja tulevikuteemale.

Pilt ei pea olema seotud Ray Bradbury samanimelise novellikogumikuga (originaal The Martian Chronicles ilmus 1947, eesti keeles 1974 Mirabilia-sarjas). Kuid võib. Näiteks kajastades tolleagseid utoopilisi ideid marsielanike ja inimkonna ühisest tulevikust Marsil – kas siis tõsises sci-fi žanris või humoorikas retrovõtmes. Paar sõna antud novellikogust... Paljud inimesed migreeruvad Punasele Planeedile. Turismireisid Marsile aastal 1990 käivad juba ammu. Rännatakse halbade olude eest koduplaneedil, lihtsalt luksuslikku kuurortielu nautima ja muudelgi põhjustel. Aga alati läheb midagi kuskil nihu – kommunikatsioonis põliselanikega, seoses uudistehnikaga või lihtsalt salapärase planeedi kapriiside tõttu. (Vedada võib ka paralleele Ameerika asustamisega.) Ja ei saabu maarottide kauaotsitud õndsus ka siingi...

Teaduslikus plaanis on Marss olnud läbi aegade inimkonna poolt üks enim takseeritud taevakehi – peamiselt lootuses leida sealt (kunagisi)elanikke, elamikõlblikku keskkonda, kütust või kes-teab-mida veel. Siiani on lootused midagi kasulikku leida luhtunud (va. mõned halva nähtavusega tehtud teleskoobi-vaatlused ja paparazzi-klõpsud). Kuigi praeguste uurimisandmete kohaselt on tegu on suht elutu ja elamiskõlbmatu maailmaga, ei tohiks see takistada ühe tõsise joonistaja fantaasiat!

Tähtaeg - 22. juuli. Jõudu tööle!