55 - Triibulised sokid

Claire Wendling

On saabunud SUVEAEG!

Blogilistel on lisandunud kõiksugu tegevusi ja askeldusi, seepärast läheme mõneks ajaks üle hõredamale režiimile. Päris pausi ei tee - teadagi, peale seiskumist on vähe tõenäoline, et asi üldse enam regulaarsena käivituks - kuid tempot tõmbame natuke alla küll.

Seega - suvekuudel kuulutame uue teema välja kahenädalase vahega. See peaks jätma piisavalt aega, et huvilised pliiatsile ja arvutile aega leiaks. Samas, ega keegi keela ka varasemaid teemasid üle vaadata - kindlasti on mõni neist vahele jäänud, mõne osas aga ehk vahepeal uus ja huvitav idee tekkinud... Varasemate teemade joonistamine ja postitamine on alati oodatud!

Ning - kes soovib joonistajatega ühineda, siis klikates sildile "Reeglid" leiab kogu vajaliku info. Levitage sõna!

Ja siin on ka uus teema - TRIIBULISED SOKID.

Piltide postituspäev: teisipäev, 9. juuni. Pidage siis ikka postituspäevadest kinni ja ärge käige oma uusi pilte välja enne õiget aega!

12 - Nuttes vihmas - kinnas

53 - Aadam ja Eeva - Ivar

Püüdsin selle pildiga jätkata kangelaslikke eesti karikatuuri traditsioone, kus juba Gori aegadest lisatakse ehk tiba grotesksele, kuid iseenesest täiesti mittenaljakale pildile alla mingi paarirealine tekstiline "nali". Ma arvan, et asi õnnestus ja mu pilt sai niiviisi äärmiselt vaimukas.

Ma pole värviga päris rahul, need on kohati kuidagi mäsused ja määrdunud... Ehk proovin veel mingit pidi toonide timmimist. (Tegelt juba proovisingi, korduvalt.)

Tegelikult aga katsetasin seda pilti tehes ühte uut ideed - trükkisin Penteikontuuri helehallina laserprinterist akvarellipaberile, et värv päris pintsliga paberile tekitada, tulemus skännida ja arvutis kontuuriga kokku panna. Esimene katse polnud päris see, mis vaja, seetõttu värvisin asja ikkagi digipliiatsiga. Netiversiooni tuli veidi korrigeerida, kuna vähendades muutusid muidu talutavad detailid mäsuseks.

Värvidetail 1:1
***

Kuna Meelis jõudis mu ajutise placehoderina mõeldud Louvre'i muuseumiklõpsu kommenteerida, jätan ka selle pildi siia alles.

53 - Aadam ja Eeva - aare

Mellakule tänud idee eest.

53 - Aadam ja Eeva - kinnas

Huh! Sain ta lõpuks valmis!

53 - Aadam ja Eeva - meelis

Kuna selle tuntud teemaga ei visanud kaua mingit originaalset visiooni ette, ei naljakat ega tõsist, siis läksin lõpuks klassikalise lahenduse teed: Eeva söömas õuna, mida Aadam pole veel märganud. Korra oli plaan kujutada neid paksude ja täissöönutena (sest see lõputu paradiisis chillimine peaks ju kehadele mingeid jälgi jätma) aga respektist meie kõigi esivanemate vastu loobusin mõttest. Joonistatud ja värvitud PhotoShopis.
Pilt tehtud suhteliselt kiirelt muude toimetuste kõrvalt. Ise pole ma eriti rahul Eeva näoplaaniga, milline tüüpnägu kipub mul korduma pildist pilti, (ja ega Aadamgi parem pole) - vaja ses suunas endaga tööd teha.

53 - Aadam ja Eeva - Joonas

Kõiki vilju võis maitsta, peale ühe...

Päris kõhe on postitada esimesena teemapostitus üle tüki aja teha. Nagu hüüaks tühja kanjonisse: "kaja!"...
Ega ma pildiga rahul pole, kuid kuidagi peab selle piinliku olukorra lahendama, kus reedeks pole keegi veel ühtegi pilti postitanud.

38-1/2 - Visandid II - Joonas

Inspireerituna Elina, Meelise ja Eikellegi viimase aja postitustest, panen siia ka mõningaid visandeid. Peamiselt on need valik möödunud kuul tehtud vaatlustest nii kodus kui ka külas. Nagu Meeliski, meeldib mulle mõnikord ekstreemseid "võtteid" püüda, näiteks Eurovisiooni vaadates, kus kaamera ega selle ees olija ei püsi kuidagi paigal. Kergelt massohistlik on, kuid samas ka hasartne. Päriselu inimesi on siiski igeti etem visandada ja neid on siin muidugi ka rohkem.

Eks selle visandamisega ole nii, et käib peal hookaupa. Kuid püüan kõigest väest sellest halvast harjumusest - mitte reguraalselt visandada - vabaneda. Selleks on kõige enam mind viimasl ajal innustanud tegelikult raamat nimega Drawn to Life, mis koondab Disney "kõige paremini varjatud saladuse" animaator-õpetaja Walt Stanchfieldi õppesõnu. Ma muretsesin antud verivärske trükise kaks köidet teatud kahtlustega, kuna haip ulatus taevani ja põlise skeptilise eestlasena kipun sellistest asjadest pigem eemale hoiduma. Raamat aga osutus oma kuulduste vääriliseks ja vajaks tegelikut eraldi postitust tutvustamiseks. Panen siia hetkel kaks illegaalselt skännitud lehekülge teemast, mis seostub antud postitusega...

38-1/2 - Visandid II - meelis

, 38




Elina viimasest postitusest innustust saades siis minu poolt ka siia üks ports visandeid, kuna Aadama ja Eeva jaoks pole veel ideedki. Ennist oli juttu erinevate autorite kopeerimisest; ilmselt olen ma ise siis enda stiili ja tehnika suhtes niivõrd ebakindel, et pean seda ise ikka ja jälle tegema. Esimene ja teine lehekülg ongi põhiliselt neid kiireid stuudiume täis erinevatelt autoritelt, millest üks muide on maalilt Aadamast ja Eevast (lootsin netist ja vanadelt meistritelt mingit ideed pildile saada aga ei saanud:).
Kolmandal leheküljel on rida poose tehtud fotodelt; avastasin ühel õhtul oma reisipilte sirvides täiesti juhuslikult poseeritavate tahaplaanile jäänud tüüpe ja poose ning asusin naljaviluks neid skitseerima. Olen suviti harrastanud pargipingil või kus iganes inimeste skitseerimist, mille võlu on selles, et sa ei või iial kindel olla kaua inimene antud poosis on; võib juhtuda, et olles pilgu paberilt pööranud on inimene poosi vahetanud või koguni su vaateväljalt lahkunud - seega ole mees ja proovi asi võimalikult kiirelt ja tabavalt üles joonistada! Superhea silma ja käe trenn, milles ka paras annus sportlikku hasarti! Need teise lehekülje visandid ongi niisiis selle ideega tehtud, nagu JUSTNAGU skitseeriksin natuurist - tehtud kiirelt ja ennast lollitades et nüüd kohe-kohe on inimene liikunud ja see poos läinud. (nimetagem seda siis kuivaks trenniks:-)
Viimane lehekülg on tehtud eile Helsinkis Disney näitusel käies (millist soovitan soojalt kõigile, veel nädalajagu on see lahti!). Veetsin seal näitusel rahumeeli üle kahe tunni ja silma hakkas see tilluke skulptuur, mille otsustasin kui aega jääb üles joonistada. Juhtus aga nii, et aega eriti ei jäänud kuna näitus oli mahukas ning pidin kiirustama tagasi kelle 3-sele laevale. Et aga see kuju mind ikka kripeldama jäi joonistasin selle kiirelt siiski üles, ise samal ajal kella piieldes. (Arvan, et aega kulus nende jaoks kokku kümmekond minutit, mitte enam). Selle kuju kohal oli väga halb terav valgus mis segas asja klaasi tagant lähemalt piidlemast ja vormist korralikult aru saamast, tagatipuks oli mul just hommikul laevas visandades kirjapulk streikima hakanud nii et pidin teist joonistamise ajal kõvasti kraapima ja hoidma käes pisut ebamugava nurga all, et mingitki joont välja võluda.. Ometi on neis visandeis mingi oma võlu ja liikumine, leian.. Ehk ka sellepärast, et olen viimasel hakanud harrastama nn "maalilist" visandlikkust (ei oska seda paremini nimetada) ja neis siin on see maalilikkus justkui nagu olemas...
Eks näis mis ma asjast mõne aja möödudes arvan...

54 - Vallatud kurvid

Järgmine nädalateema on maiuspala kõikidele vallatutele kaherattalise ja mootoriga sõiduvahendite huvilistele ja järskude maanteekurvide (aga miks mitte ka kehakurvide) pooldajatele - vallatud kurvid. Turvalist sõitu!

Tähtaeg: 26 mai, teisipäev

38 - Visandid I - Elina,

Nüüd teen ma midagi sellist, mida ma arvasin, et ma iialgi siin blogis ei tee, nimelt eksponeerin oma visandeid. Kui see ajuvaba tõehetke saade telekast kostab, praalin ma sageli, kuidas ma hirmsati tahaks sinna minna, aga vot tegelikkuses oma sketse näiteks ei julge näidata.
Pealegi tundub, et hapukurgihooaeg hakkab blogis üha suuremaid tuure sisse võtma, siis taoline postitus peaks marjaks ära kuluma küll. Sest teemakohased soovitused ja nõuanded kõigilt, kes joonistada oskavad on oodatud. Miks küll kõik mu pildid nii jubedad on, mida ma valesti teen, mida ! mida !! mida!!??!!
Meelise vastust ma juba vist tean - joonist rohkem. Kuulan ja kuuletun...
Ja seda ka, et need on joonistatud kodus a4-le ja 3-5 minuti jooksul.

Ehk illustreerida?

Tere, joonistalgulised!

Pakkusin hiljutises netivestluses orgkomiteele välja idee ja mõtlesin nüüd, et ehk võiks ka laiemalt asja kohta arvamusi uurida:

Kuidas blogis pilte joonistavad inimesed suhtuksid ideesse kui kambaga mõni üldtuntud (muinas)lugu ära illustreerida? Kujutaksin asja ette nii - võtame mõne kõigile tuntud lüheldase loo, "Punamütsikese" näiteks. Paneme paika illustreerimist väärivad hetked, jagame need omavahel ja kui pildid valmis, postitame siiasamasse blogisse illustreeritud jutukese.

Asi muidugi vajaks kõvasti koordineerimist ja mõtlemist ja ma pole lõpuni kindel, on see kõik üldse vaeva väärt... Samas, ideed kohandades võib ka lihtsalt vahel nädalateemaks valida mõne loo või raamatu illustreerimise. Ja see mõte ise oli ka mõeldud vaheldusena tavapärastele nädalateemadele.

On mõtteid või arvamusi?

48 - Vana Maja - kinnas

Veel üks maja mis on samas ka vana! Sinna mu lõunapaus läks.

51 - Nohiku kättemaks - Joonas

Pilt sai üsna julm, kuid küllap (elu)kooli selline pisut ka on... Tegelikult algas kõik ideetasandil hulga süütumalt, kuid mõnikord hakkab pilt "ise oma elu elama"ehk dikteerima lugu ja nõnda ta selliseks arenes.

Püüan endale ka väljakutse esitada: õppida ära musta pinna (ja ka viirutuse) kasutamise joonistuses. See on mustvalgete piltide puhul suht oluline ja puhtalt joonega taolisi suuremaid kompasid nagunii välja ei vea eriti.

Tehilisest küljest võttes pole see parku üks skännitud A3 paber, vaid neid pabereid on suisa kolm. Ma polnud lihtsalt võimeline seda ükski kord korralikult alusest lõpuni ära brushima, kuna aeg oli hiline ja silm juba udune (tean, halb vabandus). Kuid mingi jupp sobis igalt pildilt ja nõnda see megamix-frankenstein valmiski.
Arvutis miksimine pole tegelikult hea metoodika, kuna teeb silma pisut laisaks ja käe töntsiks. Üks eelmisel nädalal väljamaa joonistusfoorumist loetud lause hakkas pildi valmimise ajal päris kõvasti kummitama: don't use computer to make your drawings work. See oli öeldud kunstniku poolt, kelle joonistusoskusest ma väga lugu pean. Moraal on see, et eks ma püüan nüüd edaspidi seda kompuutri-võltsingut rohkem vältida ja üldse igati tublim olla...

52 - Roosa jõehobu - aare

Kohe alguses oli idee, et mingit jõehobu ma küll joonistama ei hakka. Idee tuli sellest kui nägin mingi kuu aega tagasi sellisi nunnusi vene "ärimehi" ujulas poosetamas. Nad olid lihtsalt nii armsad.

52 - Roosa jõehobu - Joonas

Tekstuurid ja monokroomsus on ausalt öeldes sellepärast, et värvid järjekordselt ei töötanud.

Nüüd pilti üles pannes ja seda tühja ruumi nähes meenus, et seinal rippuvad fotod karjääri kõrghetkedest koos dünaamiliste hüpete ja hoogsate tantsusammudega jäidki miskipärast tegemata... :D Samas, kui keegi pakub pildile sobiva pealkirja/headline, mis auku täidaks, siis luban, et lisan selle!

53 - Aadam ja Eeva

Järgmine nädalateema on Aadam ja Eeva.

Tähtaeg: 19. mai, teisipäev.

52 - Roosa Jõehobu - meelis

Rekordiliselt lühikese ajaga tehtud kiire pildike, originaalsuuruses umbes A5. Töövahenditeks Faber Castell vildikas ja PhotoShop.

Nii, ja ennetamaks-pareerimaks süüdistusi kiiruses, lohakuses ja ülejalaviskamises mis viimasel ajal mu tegemisi tõepoolest saadab siis paar skänni ka sketchbukist, kus mõned kuud tagasi korra ka need suured loomad luubi alla võtsin.. Jõehobud küll aga mitte roosad sedapuhku:

52 - Roosa jõehobu - Elina

Minu suksu sai selline. Tänaval ta just päris vastu ei jalutanud nagu Ivari oma.

52 - Roosa Jõehobu - Ivar

Ma ei tea, kust tuli idee roosakas jõehobu Tallinna munakividele kontrollimatult shoppama panna... Lihtsalt tuli kusagilt. Mis aga naljakas - päeval, kui esimene korralik kontuur paberile oli saanud (tõsi küll, mitte üldse see poos, mis lõpuks jäi), käisin ma Kaubamajas toitu varumas. Ja nii kassasabas kui bussiterminali uksel tolgendas mul ees blondeeritud maadam, peas roosa nokamüts, seljas roosa jope ja käe otsas Stockmanni "Hullude päevade" kollane kilekott... Life imitates art.

Üks mõnusamaid asju siin blogis on sundus seoses loomateemadega mõnd elukat analüüsida, visandada ja stiliseerida. See pole üleüldse nii lihtne, aga kui looma loogika leitud, siis on see ka tulemusest näha. Oli ka jõehobu üks päris paras pähkel. Targu hoidusin kõigist multikatest ja blogidest, kus juba sama tehtud ja pusisin ise. Varsti tundusid mõned visandid üsna paljulubavad, kuid midagi oli nagu ikka puudu...

Lõpuks sain paika ka paar väga olulist detaili, mis jõehobust jõehobu teevad - pea suhtes suur vorstjas kere, jäme ja paindumatu kael ning töntsakad jäsemed. Algsetel joonistel oli pea liiga suur ja kael peenike. Polnud ka väga viga, kuid see variant, mis lõpuks välja kujunes, on igatahes hoopis parem.

Jõehobu absurdset lõuavärki ei oska ma siiani joonistada, aga ehk suutsin vähemalt ühe rakursi pilti pusida.