Jah, kentauriteema osutus keerulisemaks kui ette arvasin. Pilt ülalpool on selline, sest... mul sai ilmselt lihtsalt võhm otsa. Esimene idee oli hoopis teistsugune - filmistaarilaadne musklis kentaur signeerimas poisikestele oma pildiga amforaid. Aga, nohh, keeruliseks kiskus. Tegin siis visandeid... Algse tagajalgadel perutava mõõgaga kabjalise pilt muutus sujuvalt hoopis selliseks. Tahtsin seda pilti tehes ka katsetada oma tuliuut skännerit, seegi üks põhjus, miks seekordse pildi valmimine sedavõrd venis.
Ühesõnaga, suht' mõttetu pilt, ei midagi vaimukat ei tegevuses ega detailides. Anatoomiliselt on asi üsna lombakas. "Puhtas" kontuuris (sinine 0.5 pliiats kalkal) läks ka visandite dünaamikast tükike kaduma... värvimine oli suht piinarikas... ja nii edasi, nutt ja hala. Õnneks sattus ette üks enda klõpsatud veidrate kalasoomuslike pilvedega taevafoto. Kui selle taustale toppisin, läks asi hulga huvitavamaks. Ja kunagine skännitud paberitekstuur lisas veelgi vajalikku virvendust, et maskeerida seda, et tegelikult siin pildis polegi midagi.
teisipäev, 20. mai 2008
03 - Kentauritäkk - Ivar
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
6 kommentaari:
Esmapilgul tunduvad vasaku ja parema käe/õla musklid pisut erinevas treenistusastemes. Aga vbl on see pingutamise/venitamise küsimus. Mõni muskliekspert oskab paremini öelda.
Meeleolu on hästi välja kukkunud- kergelt allakäinud (galopp on käest ära ja karv pisut sakris) kentaur viltu vajunud pühamu taustal...
Üldmulje igatahes mulle meeldib.
Mõtet jagub piisavalt. Oot, millega saa värvisidki, Photoshopiga?
pole mõtet tuhka pähe raputada midagi; Ivar.. Minu jaoks su pilt toimib:) On dünaamikat, emotsiooni, disaini... Ja kuna ma ise graafilist disainijoont eriti ei valda, (aga see mulle väga meeldib), siis on mind üsna kerge sellist asjdega "ära osta".
Vahva meie ürituse juures on see, et igaüks meist viiest tundub olevat suht väljakujunenud isiksus ja ajab oma isikupärast rida.
Edu meile kõigile!!
Elina -
tegelt oli mul vasak käsi teises poosis, aga ma joonistasin kalkale tagavaravariandi ja lappisin Ps-is paika. Eks sellest ebakõla, ma saan ise ka aru, et liiga jäme. Kuigi, lohutasin ennast, et võib ju veidi lapik olla kujult.
Tegelikult peaks ka paremat esikapja ca 90 kraadi keerama.
See on, jah, Photoshopis värvitud. Ma ei valda absoluutselt Painterit, mul jookseb selle taga alati juhe kokku ja ma hakkan lihtsalt plötserdama igasugu lõputute brushidega. Ps-is on oma klišeed juba välja kujunenud, neid siis ekspluateerin nagu jõuan.
Mulle meeldib värvida täiesti labase ümmaguse ja üsna terava brushiga, mille suurus on fixitud ja muutub ainult läbipaistvus. Saab siukese triibulise tulemuse, kohati päris mõnus ja hoogne saab.
Mulle tundub ka su enda hinnang pildile liialt kriitiline. Peaksid enesereklaami siin võibolla hoopis harjutama :) Ütle, nagu umbes mu õpilased tihti ülevad: "tegin nõnda, sest mulle meeldibki nõnda väga ja see metsaläinud koht annabki iseloomu juurde." Lööb jalutuks, eks? :)
Pilt ise aga mulle meeldib, just iseloomu pärast. Su vabakäeline joon meeldib ka rohkem kui vektor. (seepärast olen ka ise suurelt jaolt vektorist loobunud/loobumas, et see röövib liialt "human touch"-i). Pilved haromneeruvalt mõnusalt juustega ja liigmusklis käsi ei häiri.
Kompa mõttes oleksin ise võibolla parema tagajala maapinna piirjoonest lahti rebinud või siis sellesse "uputanud". ...Või vähemalt proovinud kumbagi.
Joonas, enesekriitikast -
oh, aga sa pole ju näinud mu totaalselt geniaalseid, dünaamilisi ja vapustavalt vaimukaid kentaurivisandeid, millest selles pildis midagi järgi ei jäänud...
:)
Meelis, disainijoonest -
mul ongi see häda, et parima ja elavaima joone saan just tolle Penteli 0.5 mm sinise täitepliiatsiga. See on piisavalt tugev, et mitte iga 3 sekundiga ära kuluda (nagu teised analoogsed söed, mida proovinud olen, Faber-Castell ja Uni) ja ühtlasi annab ka liivapaberina toimival kalkal päris terava ja ühtlase joone. Markeri või tušiga üle joonistades see dünaamika reeglina hävib, erandiks vaid harvad helged hetked G-sulega...
Parem tagajalg - tegelikult pidigi see olema napilt maapinda puudutav ja pisut mullapuru õhku paiskav. Aga...
ma ei saa...iga kord kui ma sellest tüübist üle skrollin...muhelen südamest naerda. well done, ma arvan.
Postita kommentaar