Tõtt öelda alustasin ka ise mehega täisplaanis ja attitude’ist kus pearõhk tüübi emotsioonidel ja poosil... edasi tehes tundus see aga pisut liiga „tavaline“ ja „otse“, (osalt ka seetõttu et neid variante ja emotsioone hakkas tulema ja olekski jäänud tulema lõputu hulk...), seega tegin eksperimendi korras kannapöörde ja otsustasin venda näidata selja tagant, mis tundus olevat enese jaoks suurem väljakutse...
Esimeses versioonis oli ta mul niivõrd seljaga, et isegi nägu polnud näha, aga see ei töötanud eriti minu jaoks... Siis tegin selle....
Koloriidi lisasin PhotoShopis, puhtalt kontrasti ja atmosfääri ja meeleolu pärast...
PS, kui teile, sõbrad, tundub et mees on tiba liiga tilluke tooli ja muu suhtes, siis no worries, see oli taotluslik... nagu ka kõik muu mudru siin. (It’s all by the book).
Esimeses versioonis oli ta mul niivõrd seljaga, et isegi nägu polnud näha, aga see ei töötanud eriti minu jaoks... Siis tegin selle....
Koloriidi lisasin PhotoShopis, puhtalt kontrasti ja atmosfääri ja meeleolu pärast...
PS, kui teile, sõbrad, tundub et mees on tiba liiga tilluke tooli ja muu suhtes, siis no worries, see oli taotluslik... nagu ka kõik muu mudru siin. (It’s all by the book).
1 kommentaari:
Pidi meeleolu on 5+! Painav deadline vs suur kunst :) Perspektiiv ja ruumilsus on kadestamist väärt! Luukere on minu jaoks siin aga parim element. See paneb kogu pildile punkti justkui. Samuti meeldivad väiksed detailid, mida näeb alles "sisse zoomides" - lipik deadlinega jms. Võibolla tuba veelgi tumedamaks tehes, oleks meeleolu rõhutamisele kaasa aidanud... Kuid ma olen kindel, et see hall oli sul kindla peale mineku valik :)
Kuigi see pole sinu rida (või just seepärast), tahaks kunagi näha su pintsli- või sulejoont ;)
Postita kommentaar