Juba maiteamitmesajandat korda on nii, et pilt, mis peas on väga hea jääb paberile pannes siiski oskuste ja tehnika mittetundmise taha kinni... ja seekordnegi pilt siin pole ses suhtes mingi erand:(
Üritasin seekord joonistusSTIILI peale mitte mõelda ja kontsenteeruda rohkem sisule ja kompositsioonile. Mõte oli hoida kontrasti mõttes pildi vasak pool suht rahulik ja lakooniline, samas kui parem pool on pulseeriv, virvendav ja energiline.
Nagu praegu märkan, OLEKSIN pidanud siiski pisut mõtlema ka stiilile, joonistuslikult on elemendid pildi vasakus servas siiski sama närvilised kui paremas (osalt vist seetõttu, et see sai visatud väga ruttu ja ilmselt siis ka närviliselt:), seega soovitud kontrasti eriti palju pole.
Ka märkan oma suureks kurvastuseks, et kentauritäku pea on proportsionaalselt liiga suur, mehisust rõhutades oleksin seda tunduvalt väiksemana pidanud hoidma. (See "suure pea fenomen" on animaatsioonijoonistajate põhiprobleem, kuna animatsioonikangelaste tüpaazid ON reeglina vesipealised).
Veel niipalju, et kõige kauem jändasin kentauritäku poosiga, tahtsin luua muljet, kus vend on just-just silmanurgast märganud emast, ja on pirdurdamas ja pöördel. Suurimat raskust valmistas silueti hoidmine nii et idee ja dünaamika ei kannataks; kuidas asetada käsi et nad mõjuksid loomulikuna ja oleksid piisavalt erinevad, kuidas asetada tagajalgu, et siluett oleks loetav...., kõik sellised töö käigus tehtud otsused...
Otsustasin kiire koloreeringu teha monokroomselt, kuna värvivalikuga jändamise jaoks polnud aega.
Referenssi nii mehe kui hobuse puhul otseselt ei kasutanud, kaudselt aga küll, uurides erinevaid hobuse jooksupoose fotodelt ja punnitades peegli ees omaenda (mitte küll nii suuri) muskleid:-)
Loomulikult ei tea ei mina ega ilmselt ka vaataja, KES on puu taga oleva isendi teises otsas, emakentaur.., emahobu...., või hoopis ükssarv..? (Kahtlen, kas sellist testosteroonilooma selline asi huvitakski :-)
teisipäev, 20. mai 2008
03 - Kentauritäkk - meelis
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
8 kommentaari:
see on küll üks päris täkku täis kentaur! minul kangastusid teemaga seoses ainult mingid sõjardid :D.
huvi pärast küsin, kaua sul selle pildi tegemine umbes aega võttis? ja kodused enam vist ei küsi, mida sa jälle seal peegli ees teed.
Valgus-varjud on head, sellist mitmeplaanilisust tahaks isegi paremini osata.
hehe, thanks, Elina.
nagu ma aru sain PIDIGI teema olema täkku täis kentaurist:-), proovisin anda endast parima.
Tegin pilti vahelduva eduga, esimesed visandid viskasin kiiresti paberile, nende peale ei kulunud üle künmekonna minuti, kompa ja figuuriga jändamine võttis rohkem aega...
Arvan, et tegin umbes tosinkond ruffi visandit enne kui midagi looma hakkas...., aga kaua aega kulus....?, Huh, ei teagi, tegin seda jupiti....; Lõpupildi joonisele esimesest rufist puhtamaks kulus ehk minutit 15-20, mitte rohkem, värvile umbes poolteist-kaks, millest pool aega kulus hele-tumeduse timmimisele. (Photoshopis layeritena tehes on ju valikuvariantide hulk lõputu ja häda sellele kellel pilt vaimusilmas valmis pole)...
Ruumilisuse koha pealt - nii nagu joonistamises on - kui ma ei eksi vist 5 põhireeglit sügavuse saavutamiseks, niion värvis kui mu mälu mind ei peta vist kolm...
Kui sul on huvi võin midagi õpetlikku kunagi üles riputada.... (Heletumedus, ehk itaaliapäraselt chiaroscuro on muidugi asi, mida õigesti kasutatuna võid alati kasutada..., mõned lihtsad - tegelikult väga elementaarsed - põhitõed sisse ja.. if it works then it works :-)
Kas sain õieti aru, et värvile kulus poolteist-kaks minutit?? Mjaa, see thumbnail näeb küll väga hea välja. "värvid" või siis see hele-tumedus loob koheselt sügavuse ja atmosfääri. Näha on, et tead, mida teed :)
Kompalt ja joonistuslikult on ka kõik hästi paigas, nagu kaader animatsioonist (I wonder why :).
Kui midagi kritiseerida, siis täku minupoolne vasak tagume jalg on tundub pisut ebaloomulik... Aga seda peab tõesti vaatama, et märgata. Kahtlustan, et on isegi taotluslik? Yundub, et karakteri üldpoosile tuleb see ju kasuks.
soovin et oleksin selline supermees kes paari minutiga pildi heletumeduse paika saab, HAHAA,;
tegu oli siiski tundidega, Joonas.
Muideks - jummalast õige tähelepanek selle jala suhtes, thanks....
Hobustel on tendents hoida tagumiste jalgade "kandu" pisut x-jalt sissepoole.., (eriti noortel varssadel); näen ka ise praegu, et selliselt oleks asi loomulikum ja joonistuslikult tugevam tundunud...
2 pöialt üles sulle!!
uhh...kergem hakkas. ma mõtlesin ka esimese ropsuga, et, minutid.
Ei oskagi midagi väga kommenteerida. Mulle meeldib kui pildis on mingi kiiks või süžee, kohe on asi hoopis huvitavam. Ja sinu piltides on vist alati mingi lugu sees?...
:)
Üks asi, mida ise tahaks ära õppida, on selline Copic-markerite tüüpi halli gradatsioonidega värvimine.
Poos, kusjuures, tuletab mulle meelde mingit raamatutes levinud kaadrit Disney "Fantaasiast". Ilmselt põhjustavad seda tõstetud küünarnukid... Lisaks toob selline dünaamiline pöörduv selja taha vaatamine mälusoppidest meelde midagi raamatust "Piilupart, Miki ja teised". Aga mida täpselt?...
jap. tüübil on väga hea pilk. paneb pildi elama kohe.
thanks positiivse tagasiside eest, sõbrad!
Disney Beethoveni Pastoraali Fantaasiakentaurid võisid mul seda pilti tehes alateadlikult kuklas tisuda küll, ehkki teadlikult kindlasti mitte ja põhimõtteliselt neid model-sheet'e pildi tegemise ajal ei vaadanud....
Piilupart, Miki ja teised.....?
Esimeses Miki-loos oli Pluto pidevalt dünaamikas ja osalt ka seljataha vaatamas (Pimm-Pomm, Värske kala!!) :), Äkki see, Ivar?
Ma nüüd reisile ja ilmselt pikemalt levist väljas, seeya!
Postita kommentaar