Päris head tööd, Ivar! :-)
Mina isiklikult olekin pushinud tüüpide suurusevahekordi, a'la mees on väike/saamatu, kolekoll-deadline suur... oleksin mehe veeeel rohkem alla äärde surunud,
väljendamaks tema nurkasurutust, ja kolekolliga veeeeeeeeeeeelgi rohkem täitnud kogu lehepinda....
Mäletan üht maailma tippanimaatori loengut mida kord videost vaatasin (Glen Keane), ta ütles et ära rahuldu kunagi asjaga mis TUNDUB töötavat, vaid "push it further"....
proovisin sinu oma pisut pushida animaatorina lähtusin oma põhiprintsiibist - õigemini kahest:
1:KONTRAST (big versus small, thin versus thick jne jne), see puudutab disaini;
2: DÜNAAMIKA ja line of action (liikumise koha pealt).
Aga idee on sul kuratlikult hea!!!
Proovisin kas saab samasse poosi rohkem lootusetuse tunnet.
Ma vaatan, Elina, sinu pilti ja ütleksin, et ta on ilusasti koolipoisilikult ära tehtud: hea värvivalik ja ka idee tuleb välja (ütleksin ka, et teadmata kunstnikku oleksin ikkagi pakkunud, et tegu on naisterahvaga, mingi ainult naistele omane joonistuslaad lööb välja, aga see selleks).
Aga edasi - esiteks (puhtalt mu enese arvamus), sellise semi-realistliku stiiliga poleks mina neid pahvakaid pea ümber teinud.... ja - ma oleksin isiklikult veeeeeelgi rohkem teinud känkras pabereid ta ümber.
Ka oleksin andnud mingi detailiga mõista, et poiss joonistab, ja ei kirjuta...., mida võiks valgete lehtede järgi ta ees oletada. Poolik joonistus ta ees laual vms.
0 kommentaari:
Postita kommentaar