mõned õhtud tagasi karakterdisainerite blogi intervjuusid lugedes märkasin oma rõõmustuseks tõika, et peaaegu iga mees sealt lähtub mõnda karakterit disainima asudes situatsioonist ehk stoorist, millesse joonistatav tegelane pista. Olen ka ise pooljuhuslikult seda suunda läinud; esiteks sellepärast, et ma pole ma teabmis karakterdisainer ja ei valda seda teemat eriti (plus situatsiooni taha saab oma nõrgad joonistuslikud oskused mugavasti ära peita:) ning teiseks kellele meeldiks joonistada (või veel vähem vaadata) mingeid totralt seisvaid tegelasi?!? Mulle kindlasti mitte ja ma isiklikult ei näe asjas ka erilist mõtet.
Et sellenädalane teema ei äratanud mus mingeid visuaalseid mõtteid ja ma ei tea siiani mis imeloom on Gooti Hamster otsustasin tavalise looma torgata loomaaeda ja öelda, et see on Gooti Hamster sest et ma NIMETAN selle nii. Üritasin ka pisut rohkem kui tavaliselt mängida kompositsiooni ning stiiliga, nii vähe kui selleks kõigeks muude tegemiste kõrvalt aega varastada õnnestus.. Teadsin alguses vaid, et tahan pildi jaotada täpselt pooleks ning et mõlemad pooled peaksid olema teineteisega kontrastis, kõik ülejäänu oli puhas proovimine ja kujunes töö käigus.
(Alguses oli ka pildipoolte tonaalsus erinev ja tehtud kontrasti printsiibil aga selle ühtlustasin töö käigus kuna mõte ei toiminud).
Üks taas mu hädiseid katseid mõelda ja püüda joonistada graafiliselt.
reede, 11. detsember 2009
71 - Gooti hamster - meelis
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
4 kommentaari:
lahe!!
Olen isegi täheldanud, et karakterdisaini on tõepooelst tunduvalt lihtsam teha mingi situatsiooniga seoses. Koolis olen ka seda märganud, et see, kes suudab tegelase taha suure-laia loo jutustada, teeb üldiselt ka huvitavama ja meeldejäävama disaini. See, kes ei suuda lugu välja mõelda, jääb väga kinni mingitesse stampidesse. Lugude "valdamine" on vägagi oluline oskus ja ma ei tea, kas või kuidas seda õppida või õpetada saab... Kaldun arvama, et kui miski üldse, siis just see komponent peab huvitava joonistaja juures juba lapsepõlvest kaasa tulema - kõik muu käeline-silmaline on õpitav-arendatav.
Meelis, ega sa sellele juhtunud mõtlema, et äkki oleks võinud selle parempoolse inimpeade sigrimigri kuidagi mehaanilisse gridi/ruudustikku organiseerida? Noh, nii, et inimesed oleksid ridade ja veergudena. Eks ta keeruline oleks, kõiki päid ei saaks isegi groteskina ilmselt päris ruuduks, aga ehk oleks kuidagi saanud siiski sellist ruudulist struktuuri tekitada...
Mõte oleks siis olnud selles, et loomaaias elukat vahtivad inimesed oleks ise samuti tegelikult nagu puuris...
Ehk sai arusaadav jutt?
Muidu, hamstri pool on ok. Tuletab meelde Krõlli, kellel Madagaskari multika nina... :) Ehk ainult oleks võinud elukas ise veidi kirkam-kollasem olla? Taustatooniga kontrasti mõttes. A nii käib ka.
Joonas, ilmselt kipun end kordama, aga üks kindel viis ükskõik millist asja õppida on see nö osadeks lahti võtta ja proovida see uuesti kokku panna. Ehk siis: kui sind mingi pilt inspireerib siis ära ütle "meeldib" ega torma sellest ummisjalu mööda vaid prindi see välja, riputa oma töölaua kohale üles, vaatle seda ja joonista see enda jaoks läbi: proovi analüüsida, mis komponentidest see kokku on pandud ja ka MIKS autor selle nii on kokku pannud. See viimane on minu jaoks alati põnevaim:).
(Mäletan, et nõukaajal materdati kõik kopeerijad maatasa; ma ise ütlen: kui see on tehtud analüüsides ja eneseharimise huvides on see kindlaim tee profesionaalsuseni! Seda on kunstiajaloos sajandeid tehtud!))
Ivar, sellist "inimesed puuris" mõtet mul seda pilti tehes polnud (kui oleks, lahendanuksin kogu asja ilmselt teisiti). Lihtsa ja väikese inimesena on ka lihtsad ja pretensioonitud asjad mulle alati rohkem meeltmööda :-)))
Postita kommentaar