Kuna ma polnudki seni siia blogisse ühegi teema lahenduseks skulptuuri teinud (pisi-Sipsik ei loe), siis võtsin kamaka kivi ja tahusin sellest välja ühe gooti hamstri.
Mis loom on kõige gootilikum? Muidugi gargoyle, eesti keeli ilmselt siis kimäär. Tegingi siis ühe seesuguse mutant-hamstri, mis loodetavasti veidi ka Nosfratut meelde toob. Alguses oli plaanis midagi kiiret ja lihtsat, aga läks nagu alati, ehk siis aega.
Okei, tegelikult ei ole see asjandus kivist. Ta on polümeersavist nimega Fimo, plastiliinilaadsest materjalist, mis tavalises praeahjus 130 kraadi juures kõvaks küpseb. Sees on toeks traatkarkass, põhi on kahekomponendilisest Aves Apoxie Clay'st, mis isekõvastuv ja ühtlasi ka polümeersavist oluliselt tugevam materjal. Originaalis on elukas roosa, värvisin ta akrüülidega mustaks ja siis dry brush'isin valgega üle.
Kes tähelepanelikult alumist pilti vaatab, näeb, et kuju vajab veel enne Testorsi mattlakiga üle pihustamist väikseid värviparandusi, parema jala varvastel näiteks on värv veidi maas. Pöörleval pildil said need vead parandatud.
teisipäev, 29. detsember 2009
71 - Gooti hamster - Ivar
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
12 kommentaari:
WOW.... Ei oskagi öelda, mis siin rohkem meeldib, kas tegelase disain ja poos või materjali faktuur.. Ilmselt mõlemad!
Tervik on suurepärane!
Rabad mind ka selliste võõrsõnadega nagu Kimäär ja Fimo!
Väga VÄGA hea! See postitus jääb sul, Ivar, seda aastat väga ilusti lõpetama!
(Seda sa siis nokitsesid siin omaette vaikselt kui meie su uusi postitusi ootasime:-P )
Postitan siia kohe kiire vabanduse käbedamatele vaatajatele - ma pole fotoga tegelikult rahul - eestvaade mõjub väga imelikult, igatahes imelikumalt kui päris kuju ise. See vaade peaks olema ka kõrgemalt tehtud, et tiivad tervikuna peale mahuks... Kui värv lõplikult paigas, teen korralikud pildid ja asendan ka siin uuemaga. Ega need tekstuuridki tegelikult nii väikeselt pildilt kohe üldse ei paista.
A muidu - tänud! "Skulptureerimine" pole viimastel aegadel kohe üldse õnnestunud, ehk saan nüüd hamstri abil reele tagasi.
Järgneb keeleline tõlkehala.
Gargoyle võiks tõlkida kui veesüliti, kui olla Terry Pratchetti eestikeelse kaanoni sõber. Plussiks keelepärasus, miinuseks see, et nood elukad teevad korralikul gooti kirikul kõike muud (st peletavad kurje vaime ja/või on kurjad vaimud) kui siis sülitavad vett. Võib-olla mõni õnnetu sülitab ka vett muidugimõista.
Kimäär ehk Chimera on pigem selline kitsepea ja lõvijalgadega monstrum-elukas ja ei sobi ka hästi.
Olen näinud sõna Gargoüll, mis on prantsusepärane hääldus ja millega häda pärast võib harjuda. Aga õudne sõna ikkagi.
Hamstri kohta ka, et stilistiliselt on minu meelest väga hästi tabatud. Tiivasuurus, rõvedad veidi nurgelised silmad ja luidrad käed... Mul on selline täiesti kapi pealt puudu :)
Ei tea kuidas Sa seda teed aga see mis välja tuleb on kull minu meelest VÄGA HEA!
Plju sellise tegemiseks aega kulub?
Tundub jube nikerdamine.
Aeg on väga suhteline. Kui tamp taga ja täpselt teada, mida peaks tegema, turnaround-joonised ees jne, saaks ilmselt ka kiiremini... aga kuna mul reeglina mingit deadline'i pole, siis tihtipeale ei saagi asjad valmis. Või siis saavad, aga mõne kuu pärast tahaks mingi detaili ümber teha.
Kogu selles värgis on mitu etappi; karkassi tegemine käib kiirelt, selle katmine saviga robustse vormi saavutamiseks võtab lihtsalt aega, kuigi midagi keerulist seal iseenesest pole; kui juba vorm olemas ja detailide lihvimiseks läheb, siis võib aega minna juba kuitahes kaua. Eriti veel kui tegelasel juhtub olema kaks kõrva või näopoolt, mis vaja sümmeetriliseks saada.
Mis isiklikku tehnoloogiasse puutub, siis mina tavaliselt küpsetan oma kujusid kümneid kordi, iga kord siis midagi muutes või lisades. Aga on ka neid, kes teevad asja ühe soojaga tugialusel valmis ja küpsetavad ainult korra. Mina nii ei suuda.
Eks ta tegelt ongi jube nikerdamine. See kuju on küll erand, kuna ta ei pea mitte midagi konkreetset meenutama ja on lihtsalt siuke vabam teema.
Asendasin foto uuemaga, millel vähem vaateid aga rohkem detaile.
Seda veel, et tiivad olid tegelikult katse ja test teha selliseid Mike Mignola piltidele tüüpilisi tiibu. Kui tulevikus midagi samalaadset ette tuleb, siis ilmselt kasutan karkassiks metallvõrku, saab õhemad, seekord on tiibades vaid traadiaasad.
ja oleks ma õigel ajal selle peale tulnud, oleksin teinud vasaku käe sõrmed sellised, et kuju saaks "pliiatsihoidjaks" kasutada. Praegu on see avaus veidi väike ja lisaks ka vale nurga all.
Millal see seeriatootmisse läheb? Broneeriks kolm tükki. Tõsiselt.
Ma arvan, et suveniirikaubanduses lööks taoline asi läbi vabalt, olgu siis Tallinna vanalinnapäevadel või kasvõi Pariisi tänavakaubanduses. Kui sellest veel seeria teha küülikute, hiirte, kassidega...
Siukesi asju, millest kirjutad, nimetatakse ju design/vinyl toydeks...
:-)
Ei mingit seeriat, mul on vormide tegemisest suht' siiber ja selliste vidinate jaoks ei hakka üldse energiat kulutama. Samas, tegelikult tahaks kunagi mõne vinüülist asja teha küll. Või vähemalt mõned prototüübid. Ise põlve otsas ja kodus vormidesse valamine ja veel vähem värvimine ei tule suure tiraaži puhul kõne alla, samas on ka teisi variante ja need ei oleks tegelikult üldse 100% utoopilised. Vaja oleks lihtsalt kolme asja - head ideed, suhteid disainlelude maailmas ja... raha.
kahju et sa selle mitmese turnaroundi siit maha võtsid, Ivar.
Üldmulje oli seal parem, justnagu kõnniksid ise ümber kuju..
Nooh, eks oli ka põhjust algne pilt maha võtta - nüüdsest on üleval pilt, mis näitab mu hamstrikest suisa tosinast eri kandist!!!
:-)
Väga ilus ja selge lisandus ülemise liikuva pildi näol, Ivar!
(phew what they can do these days!!)
Postita kommentaar