Ma ei tea, mind need tähekesed eriti ei häiri. Kuigi, kui võrrelda ülejäänud pildiga, siis veidi liigselt digitaalse olemisega on nad ehk küll. Ehk oleks asi parem kui tähed meenutaksid rohkem šablooniga seinale airbrushitud sümboleid? Et siis need tähed poleks tekstuurilt ja kontuurilt nii konkreetsed ja ühtlased?
keegi ütles kunagi, et hää kunstnik on see, kes ta teab, millal pintsel käest panna ja pilt valmis on. Sinu puhul seda eriti ei näe, pigem on tunne, et tegu on näpuharjutuse ja eksperimendiga erinevate layerite ja värvide kokkumiksimise osas.
su jutus on pointi, Ivar. Ilmselt tuleneb mu teatav kriitikameel mu professioonist, kus peame kogu aeg suhestuma vaatajaga. Mis katsetamisse ja eksperimenteerimisse puutub, siis teen ka ise seda suht palju, aga ilmne erinevus on, et teen seda peamiselt oma sketchbukis ja sinna need näpuharjutused reeglina ka jäävad.. See on vist umbes sama nagu dushi all laulmisega: kui oled üksi ja teed seda endale võid laulda nii kõvasti ja valesti kui meeldib; kui aga esined publikule võtad end paratamatult rohkem kokku ja üritad endast anda parima... (Samas on alati küsimus ka erinevas kogemustepagasis ja enesekriitikameeles:-) Or what do I know...
8 kommentaari:
äge, tähekesed nats liiast.
Noh eelkõige on ta eksole väike.
Veidike võib-olla umbes nii väike, et midagi muud ei olegi võimalik öelda.
Peale selle, et tähekesed on veits nõrk maitse jah.
Tere tulemast blogisse!
Ma ei tea, mind need tähekesed eriti ei häiri. Kuigi, kui võrrelda ülejäänud pildiga, siis veidi liigselt digitaalse olemisega on nad ehk küll. Ehk oleks asi parem kui tähed meenutaksid rohkem šablooniga seinale airbrushitud sümboleid? Et siis need tähed poleks tekstuurilt ja kontuurilt nii konkreetsed ja ühtlased?
keegi ütles kunagi, et hää kunstnik on see, kes ta teab, millal pintsel käest panna ja pilt valmis on. Sinu puhul seda eriti ei näe, pigem on tunne, et tegu on näpuharjutuse ja eksperimendiga erinevate layerite ja värvide kokkumiksimise osas.
Aga tere tulemast blogisse sellegipoolest, Roman!
A see blog ongi ju katsetamiseks...
:-)
su jutus on pointi, Ivar. Ilmselt tuleneb mu teatav kriitikameel mu professioonist, kus peame kogu aeg suhestuma vaatajaga.
Mis katsetamisse ja eksperimenteerimisse puutub, siis teen ka ise seda suht palju, aga ilmne erinevus on, et teen seda peamiselt oma sketchbukis ja sinna need näpuharjutused reeglina ka jäävad.. See on vist umbes sama nagu dushi all laulmisega: kui oled üksi ja teed seda endale võid laulda nii kõvasti ja valesti kui meeldib; kui aga esined publikule võtad end paratamatult rohkem kokku ja üritad endast anda parima... (Samas on alati küsimus ka erinevas kogemustepagasis ja enesekriitikameeles:-)
Or what do I know...
Teretulemast minu poolt ka!
mulel täitsa meeldib. tähekeste osas ivariga nõus.
Postita kommentaar