Ma ei saa öelda, et oleksin eriline koertefänn. Kui tegu pole oma pere elukatega, siis kipun ma neid ikka pigem milleski ebameeldivas kahtlustama. Ja, olgem ausad - põhiliselt tegelevad nad ju julkade tekitamise ja lõugamisega, kostku see siis naaberkorterist või möödumist vajavalt taluõuelt. Ja hea kui asi lõugamisega piirdub.
Selge on aga ka see, et oma pere koer on omaniku jaoks see kukununnu, kes kunagi ei hammusta, olgu siis tegu Elina kirjeldatud kileda rotiga või killeriks aretatud elukaga. Seda eksiarvamust proovisingi antud pildiga väljendada.
Algselt oli plaan esialgne kiirvisand arvutisse võtta ja paksu digitaalse värvikihiga kattes detailidega varustada. See aga kiskus natuke rappa. Siis proovisin Cariaoca kriite, aga kontuur kippus liiga jämedaks. Lõpuks võtsin kriidid ja värvipliiatsid ja määrisin pildi poole tunniga paberile. Puhh, sai kaelast ära!
See, et koera poos on pea täpselt sama mis Meelise pildil, on puhas kokkusattumus. Tõenäoliselt on mõlema eluka juured kusagil "Tomi ja Jerry" multikates... :)
PS: meie lambakoeralaadne semu on igatahes uskumatult intelligentne ja rahulik. Aga erand kinnitab reeglit... :)
pühapäev, 17. august 2008
14 - Ettevaatust, kuri koer! - Ivar
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
FLASH COMPREHENSION - eesti keeles vist "hetkega hoobilt tabatav" või midagi sellist, niimoodi õpetas üks mu õpetajaid kunagi kui illustratsioone ja pilte temaga analüüsisime ja arutasime. (sellele vastandub SLOW READ kui teooriat jätkata, a'la baroque versus renessaince).
Usun, et 9 inimene 10st võtab igasugust pildilist inffi just esimest välkarusaama silmas pidades ja ei viitsi pikalt süveneda, (tunnistan et ka ise kuulun sinna pealiskaudsemate ritta ja tahan kogu sõnumi esimese hetkega kätte saada.)
Räägin seda sellepärast, et su pildis midagi justkui oleks, aga samas jääb palju justkui poolikuks ja lõpuni arusaamatuks.
Näiteks kasvõi (ja nüüd tõmban jälle lolli pildivaataja kostüümi selga): kas see koer on hambad irevil vihane või naeratav?
Idee on ju väga hea aga justkui ei tule päris hästi välja, mõistad? (su ideest sain päriselt aru pildi kommentaari lugedes, sorry)
Esimese asjana võiks ju nende kahe suurusevahekordi võimendada; kui asi juba naljapildiks läks, siis kindlasti näoilmed millest rääkisin ja isiklikult oleksin kontrasti pannud sisse ka tüdruku ja koera joonistuslikku lähenemisse, näiteks teinud koera hästi suure nurgelise ja teravate joontega samas kui tüdruk oleks rippunud ta kaelas tillukesena ja joonistatud pehmete ümarjate armsate vormidega. (contrast creates the interest :-)
Need on esimesena pähetulevad mõtted aga usun et nii- või naapidi andnuks pildi sisu ja vormi kõvasti tugevamaks muuta.
minu meelest see irevil hambad ongi parim naeratus, mida sedasorti koer suudab tugeva tahtejõu korral näole manada. äge pilt!
Postita kommentaar