teisipäev, 19. mai 2009

38 - Visandid I - Elina,

Nüüd teen ma midagi sellist, mida ma arvasin, et ma iialgi siin blogis ei tee, nimelt eksponeerin oma visandeid. Kui see ajuvaba tõehetke saade telekast kostab, praalin ma sageli, kuidas ma hirmsati tahaks sinna minna, aga vot tegelikkuses oma sketse näiteks ei julge näidata.
Pealegi tundub, et hapukurgihooaeg hakkab blogis üha suuremaid tuure sisse võtma, siis taoline postitus peaks marjaks ära kuluma küll. Sest teemakohased soovitused ja nõuanded kõigilt, kes joonistada oskavad on oodatud. Miks küll kõik mu pildid nii jubedad on, mida ma valesti teen, mida ! mida !! mida!!??!!
Meelise vastust ma juba vist tean - joonist rohkem. Kuulan ja kuuletun...
Ja seda ka, et need on joonistatud kodus a4-le ja 3-5 minuti jooksul.

3 kommentaari:

aare ütles ...

No mis neil viga on?
Natuke proportsioonivigu on, aga kammoon - see on ju krokii.
Vaatan neid ninasid, see need on köik samamoodi tehtud... Teinekord piisab lihtsalt varju ära märkimisest.

Sa võiksid järgmine kord joone asemel pindadega mängida (paksu pintsli vöi pastelli/seepia küljega).
Aga see on tösi, mida rohkem teed seda paremaks lähed.

Gaspard, cpt ütles ...

minule meeldivad konkreetselt need rohkem, kus Sa oled kasutanud pehmemat materjali (seletan allpool ka miks)

proovigi sellistega rohkem töötada, olgu see siis pehme (miinimum 2B kuni 5B või pehmemgi) pliiats, või süsi, või mõni pastelliline.

mu hea tuttav nt kasutab visandades ainult suurt tükki grafiiti - talle meeldib seda näppudega hoida, mõnele istub rohkem aga kasutada selleks spets mõeldud hoidjat.

miks mulle need 'pehmemad' rohkem meeldivad ? sest nad on elavamad ! et ühesuguse joonega elu edasi anda, selleks peab igasugu trikke tegema. Pehme materjaliga aga vajutad tugevamini-õrnemini vahelduvalt peale ja elu puhub ennast ise sinna sisse .)

inimest joonistades ning eriti krokiisid tehes pole riietele nii suurt tähelepanu vaja pöörata. käsi algab õlast, sealt edasi küünarnukini, siis randmeni jne. ülejäänud kehaga põmst sama loogika. Isegi kui särgivarrukas justkui lõikaks midagi ära, siis selle varruka saad hiljem kõige peale kanda ja ikka jääb riide mulje.

kui Sa aga juhtud joonistama veidi kauem kui 3 minutit, siis ära karda kõigepealt õrnalt karkass joonistada, mis koosneb nt ühest keskteljest ja paarist sellega ristuvast või nurga all olevast horisontaalist (peal on omakorda omaenda vertikaal ja horisontaalid), et oleks mingisugused proportsioonid, millest lähtuda (järgnevate joontega saad proportsioonid 'õigemaks' nihutada kah, kui tunned, et vaja on)

Pehme materjaliga saad eset ruumis kah kergemini näidata. Mis Sinule kui vaatajale lähemal, selle piirjoon justkui tumedam/jämedam ning mis kaugemal, selle piirjoon peenem ja/või heledam.

Kui suunad figuurile (millele iganes tegelikult) valguse ja tekivad varjud, siis valguse ja varju piir on alati tumedam kui vari ise.

Hm. küll kukkusin õpetama nüüd õ_õ

Enesekriitika on edasiviiv jõud, aga ära endaga nii karm kah ole :)
Jaksu ja järjepidavust !

meelis ütles ...

reeglina on sketchimine seotud kiirelt poosi ja liikumise tabamisega ning visandid on eeskätt eeltöö millelegi suuremale, seega pole sealt alati erilist kunsti või kunstipära mõtet otsida. Samas ma isiklikult väänlen alati vaimustusest, kui näen proffilt tehtud asju, milles autor on ilmselgelt materjalist üle. (Ja eks see viimatinimetatu tule loomulikult pideva ja pikaajalise praktikaga.)
Mina isiklikult olen sketchimise juures veel faasis, kus palju õppida ja avastada, seepärast pooldan joonistamist vahendiga, mille tulemust EI SAA ei kustutada, laiali hõõruda ega mingil määral mõjutada pliiatsile erinava jõuga vajutamisega. Tean et see on pisut vanamoeline lähenemine ja paljud vaidlevad sellele vastu, samas on see minu jaoks ainuke tee asi korralikult ära õppida ning materjali üle kontroll saavutada. Usun, et kui asi on joonega ja JOONISTUSLIKULT käpas, ei ole hiljem mingi kunst sketchimisel ka muu efektitsemise arsenal käiku lasta.
Sinu töid ma, Elina, eriti kommenteerida ei oska, jätavad pisut ebakindla ja otsiva mulje. Samas on sealt aga tore tõdeda, et lisaks sinuleon ka Joonas pidevas joonistamislaines!

Muideks, kui toksid guuglisse sisse märksõna About Sketching võid leida erinevaid saite ja tutooriale, mõned küll nõrgukesed aga mõned ka üsna kobedad. Ja loomulikult piilumine vanameistrite poole, renessansimeistritest alates, see on alati inspireeriv ja vägagi kirgastav kogemus!! Loen kodus just Rembrandti ja väänlen mõnust!