Ma ei tea, kust tuli idee roosakas jõehobu Tallinna munakividele kontrollimatult shoppama panna... Lihtsalt tuli kusagilt. Mis aga naljakas - päeval, kui esimene korralik kontuur paberile oli saanud (tõsi küll, mitte üldse see poos, mis lõpuks jäi), käisin ma Kaubamajas toitu varumas. Ja nii kassasabas kui bussiterminali uksel tolgendas mul ees blondeeritud maadam, peas roosa nokamüts, seljas roosa jope ja käe otsas Stockmanni "Hullude päevade" kollane kilekott... Life imitates art.
Üks mõnusamaid asju siin blogis on sundus seoses loomateemadega mõnd elukat analüüsida, visandada ja stiliseerida. See pole üleüldse nii lihtne, aga kui looma loogika leitud, siis on see ka tulemusest näha. Oli ka jõehobu üks päris paras pähkel. Targu hoidusin kõigist multikatest ja blogidest, kus juba sama tehtud ja pusisin ise. Varsti tundusid mõned visandid üsna paljulubavad, kuid midagi oli nagu ikka puudu...
Lõpuks sain paika ka paar väga olulist detaili, mis jõehobust jõehobu teevad - pea suhtes suur vorstjas kere, jäme ja paindumatu kael ning töntsakad jäsemed. Algsetel joonistel oli pea liiga suur ja kael peenike. Polnud ka väga viga, kuid see variant, mis lõpuks välja kujunes, on igatahes hoopis parem.
Jõehobu absurdset lõuavärki ei oska ma siiani joonistada, aga ehk suutsin vähemalt ühe rakursi pilti pusida.
teisipäev, 12. mai 2009
52 - Roosa Jõehobu - Ivar
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
Lõbus dünaamika pildis ja humoor!
Ilmselt oleks poos olnud põnevam kui käed oleksid olnud vastupidi, parempoolne allpool ja vasem ülevamal.
Loomagroteskis teed ilmseid edusamme! Jõudu!
umbes selliste pilkudega nad sealt tulevad jah, kotid on pisut naa tühjavõitu peaks ikka peldiku paberit täis olema!? Kuidagi lendlevad imelikult?
Ma mõteln, et ma neid rinnalihaseid poleks teinud ja silmad oleks rohkem laiali peakoopast välja viinud, kuna hetkel puudub vaid sarv ja oleks kohe ka ninasarvik valmis. Aga muidu suht adekvaatne liigikirjeldus :)
Postita kommentaar