51 - Nohiku kättemaks - Joonas

Pilt sai üsna julm, kuid küllap (elu)kooli selline pisut ka on... Tegelikult algas kõik ideetasandil hulga süütumalt, kuid mõnikord hakkab pilt "ise oma elu elama"ehk dikteerima lugu ja nõnda ta selliseks arenes.

Püüan endale ka väljakutse esitada: õppida ära musta pinna (ja ka viirutuse) kasutamise joonistuses. See on mustvalgete piltide puhul suht oluline ja puhtalt joonega taolisi suuremaid kompasid nagunii välja ei vea eriti.

Tehilisest küljest võttes pole see parku üks skännitud A3 paber, vaid neid pabereid on suisa kolm. Ma polnud lihtsalt võimeline seda ükski kord korralikult alusest lõpuni ära brushima, kuna aeg oli hiline ja silm juba udune (tean, halb vabandus). Kuid mingi jupp sobis igalt pildilt ja nõnda see megamix-frankenstein valmiski.
Arvutis miksimine pole tegelikult hea metoodika, kuna teeb silma pisut laisaks ja käe töntsiks. Üks eelmisel nädalal väljamaa joonistusfoorumist loetud lause hakkas pildi valmimise ajal päris kõvasti kummitama: don't use computer to make your drawings work. See oli öeldud kunstniku poolt, kelle joonistusoskusest ma väga lugu pean. Moraal on see, et eks ma püüan nüüd edaspidi seda kompuutri-võltsingut rohkem vältida ja üldse igati tublim olla...